joonistuse, mis saavutas tema süngevõitu elus uue tähenduse. Tema elu sai vähehaaval uue suuna süstemaatiline keskendumine joonistamisele juhatas sisse tema kümneaastase kunstnikutöö. Algus kunstis Van Gogh suhtus oma eesmärki saada kunstnikus suure otsustavuse ja tõsidusega. Peamiselt õppis ta ise, kuid traditsiooniliselt kohaselt harjutas ta suurte meistrite, peamiselt Jean Francoise Millet' ja tolle õpilase Israelsi töid jäljendades. Värv van Goghi käes oli meisterlik väljendusvahend, mille võimalus erinevaid pealekandmisviisi, segamist ja vormimist ta oma lühikese loomeperioodi jooksul palju kasutas. Ta näitas üles huvi kunstiteooria vastu, kuid siiski näib tema värvikasutus olevat rohkem katsetuste ja vanade meistrite tööde jälgimise tulemus. Ta rääkis alatasa õige värvi leidmisest kui võitlustest. Ta on tuntud kui postimpressionist.
Loodusest sai tema jaoks pelgupaik, kus ta tundis end kindlalt, samal ajal kui lapsepõlvest jäid Vincentile ahistavad mälestused. Hiljem meenutas ta vend Theole: ,,Mu noorusaeg oli sünge, külm ja igav." Vincent suhtus oma eesmärki saada kunstnikuks suure otsustavuse ja tõsidusega. Peamiselt õppis ta ise, kuid traditsiooni kohaselt harjutas ta suure meistrite, peamiselt Jean-Francoise Millet` ja tolle õpilase Israelsi töid jäljendades. Ta otsis professionaalset tuge Brüsseli kunstiakadeemiast ning hiljem isiklikus ateljees oma nõolt, Haagi koolkonna väljapaistvalt esindajalt Anton Mauve`ilt. 1885.aasta sügisel astus van Gogh Antwerpeni kunstiakadeemiasse. Kursused olid väga kasulikud tänu juhendamisele ja elava modelli järgi maalimisele. Kopeerimiskogemusest hoolimata oli tema vormikeel algusest saadik ülimalt isikupärane. Samal ajal oli van Goghile omane portreerida lihtsaid asju, mida ta leidis