koha isiklikku rekordit näitava 58,30ga. Teine suur õnnestumine vormistati Valmieras toimunud Balti riikide kohtumisel, kus heitis pooleteisekilose kettaga uue noorte maailma tipptulemuse 69,50 meetrit. See tulemus andis usu ja kindluse, et pikkade traditsioonidega kettaheites on võimalik ajalugu teha ja Eestit maailmale tutvustada. Sama aasta sügisel Prantsusmaal võisteldes suutis ületada ka oma kunagise treeningkaaslase Märt Israelile kuulunud Eesti juunioride rekordi, kui heitis 2kilogrammise kettaga 56,48. 2005. aasta hooajal tagas edu õige ettevalmistus ja tulemuse realiseerimine kõige olulisemal võistlusel. Tõsi ta on, et hooaja algus ei olnud tema vaatevinklist paljulubav, sest lootis ise kohe hooaja alguses heita 1,75 kilogrammise kettaga üle Märt Israelile kuuluva Eesti rekordi juunioride vanuseklassis. See oli siis 61,80 meetrit.
poliitilise iseolemise eest. Erandiks polnud selles ka juudid, kes samuti organiseerusid ning tõstsid muu hulgas kilbile loosungi naasmisest oma ajaloolisele kodumaale, kust roomlased nad omal ajal maailma laiali pillutanud olid. 1897. aastal asutatud Maailma Sionistliku Organisatsiooni ning Juudi Rahvusliku Fondi eestvedamisel hakataksegi Palestiinas maad ostma ja juudi asundusi rajama, loomaks sel moel kondikava tulevasele juudi rahvusriigile Eretz Israelile. Loomulikult ei vaadatud Palestiinas sisserändajate peale hea pilguga, kuid algul ei tundunud mõned üksikud juudi asulad ja ümberasujate väike arv kohalikele araablastele, kes liiatigi elasid Türgi impeeriumi valitsemise all, kuigi ohtlikuna. Olukord muutus Esimese maailmasõja järel, kui Ottomani impeeriumi lagunemisel Palestiina alad sattusid Rahvasteliidu otsustega Suurbritannia ja Prantsusmaa eestkoste alla. Sisuliselt kujunes uues
Tõnuristi väidet: “/.../ külakapellidesse ühendati kõik olemasolevad muusikariistad” (Tõnurist 1996: 72). H. Joon kirjutab: 149 “1920. aastate lõpul või 1930. aastate algul (täpset aega pole teada) asutas J. Karu perekonnaorkestri, kus mängisid tema pojad Hans (viiul), Juhan (banso) ja Hendrik (kitarr), Jaak Israel (hiljem J. Karu väimees) ja paar meest naabertaludest. Pereisa Jaak mängis ise viiulit ja õpetas nooti ning viiulimängu oma poeg Hans Karule ja väimees Jaak Israelile. /.../ Mängiti Sudiste külas Kõdara mäel, kus korraldati maituld, jaanipäevi, eeskavaga seltsipidusid. /.../ Jäts oli hinnatud tantsuorkester kogu ümbruskonnas: Nuias (praegu Karksi-Nuia), Taageperas, Abjas, Penujas, Ärikülas, Sinejärvel, Viljandis ja mujalgi”. Orkestri taseme näitajaks on tõsiasi, et nendega koos mängis August Scherbakov 150 , kes on ka fotol (46). See fakt koos teadmisega Jaak Karu muusikalisest haritusest annab olulise viite ansambli oletatavale tasemele
annaabi.ee 
