Tuumajõud-kahe või enama nukleoni vahel mõjuv jõud, mis hoiab koos aatomituuma, Seosenergia-mehhaaniline energia,mida on vaja rakendada, et purustada tervik osadeks, Tuumareaktsioon- kahe aatomituuma või elementaarosakese ja aatomituuma kokkupõrge, mille tulemusena tekivad uued aatomituumad ja/või elementaarosakesed, Radioaktiivsus- ehk tuumalagunemine on ebastabiilse (suure massiga) aatomituuma iseeneslik lagunemine, Poolestusaeg aeg mis on määratud kõikidele radioaktiivsetele isotoopidele- Selle aja jooksul lagunevad pooled olemasolevatest tuumadest, Tuumareaktsioonid: kergete tuumade ühinemine(H +He, päike) termotuumareaktsioon, raskete tuumade lõhustamisreaktsioon (ahelreaktsioon, nt U)Termotuumareaktsiooni tekkimise tingimused: väga kõrge temperatuur, suur rõhk. Kõrge temp võimaldab prootonitel ühineda heeliumiks läbi mitme vaheetapi Jäävusseadused tuumareaktsioonides:1)laengu jäävuse seadus- sümbolite juures on alumise indeksina märgitud tuumalaeng
hõbedane pind (fotol vasakul) kollaka oksiidikirmega (UO2). Pikema aja vältel ja/või kuumutamisel võivad pinnal tekkida ka hapnikurikkamad oksiidid. Uraan on pürofoorne, tema küljest terasteravikuga löödud kübemed süttivad õhu käes. Uraan on radioaktiivne. Uraanitüki E87.1 gammaspekter, mõõdetud TÜ Füüsika Instituudi tuumaspektroskoopia laboris (Enn Realo). Selle spektri põhjal on määratud proovi isotoopkoostis (erinevad jooned vastavad erinevatele isotoopidele). Uraan säritab fotopaberi. Paksust mustast paberist ümbrikus olnud tavaline fotopaber oli 30 päeva jooksul eksponeeritud uraanitüki E87.1 kiirgusele. Pärast ilmutamist ilmnes paberil hallikas difuusne ala, mis kordab ümbrikul lebanud uraanitüki kontuuri. Fotol nähtav hele rõngakujuline ala oli kiirguse eest kaitstud seatinast seibidega (2 mm Pb). Kasutatud allikad: http://www.physic.ut.ee http://et.wikipedia.org
Gammakiirgusel on suur sagedus. Gammakiirgus tekib alfa,beeta lagunemisel suuremas koguses ❏ Elektromagnetlaine energia - h x f. F - sagedus, h - Plancki konstant Radioaktiivne lagunemine ❏ Süsinikdateering - selle abil saab määrata esemete vanust, mõõtes neis leiduva radioaktiivse C kontsentratsiooni, mida vanem on ese, seda rohkem 14/6 C tuumi on lagunenud, seda väiksem on selle isotoobi kontsentratsioon ❏ Kõigile radioaktiivsetele isotoopidele on määratud poolestusaeg (T1/2). Selle aja jooksul lagunevad pooled olemasolevatest tuumadest ❏ α-lagunemisel muutub laenguarv kahe võrra väiksemaks ja massiarv nelja võrra väiksemaks. Tuum nihkub perioodtabelis kahe koha võrra ettepoole. ❏ β-lagunemisel suureneb tuuma laenguarv ühe võrra, massiarv ei muutu ja tuum nihkub perioodtabelis ühe koha võrra tahapoole. ❏ Need aitavad kivimite vanust määrata
katse radooni sisalduse määramiseks joogivees. Tänaksin isikuid, kes aitasid kaasa minu uurimistöö valmimisele: õpetaja Anu-Merike Eenmäed ja uurimistöö juhendajat Tiia Rüütlit. 1 Mis on radoon? Radooni nimetus tuleneb ladinakeelsest radio 'kiirgan'. Radooni varasemad nimetused on olnud ka emanatsioon ( või raadiumi emanatsioon), nitoon, aktioon, toroon tulenevalt päritolust (nimed anti erinevatele Rn isotoopidele, seda tollal teadmata). [1, lk 563] Aastal 1900 avastasid Marie ja Pierre Curie, et õhk, mis on kokkupuutes raadiumiga, muutub radioaktiivseks. Ernest Rutherfordi ja Frederick Soddy uurimine kinnitas, et raadiumist eraldub õhku mingi gaas, mis pimedas helendub ja nimetasid selle nitooniks. Andre Louis Debierne täheldas, et aktiiniumi lagunemisel eraldub gaas, mille ta nimetas aktiooniks. Ka tooriumist eraldub gaas, millele anti nimetuseks emanatsioon. Tegelikult selgus, et tegemist
Need on radioaktiivsed metalliioonid, millel on tugev tendents kinnituda õhus leiduvatele tolmule ning osakestele. Samas võivad nad kinnituda ka mitmesugustele pindadele näiteks seinad, kardinad ja muu selline. [ 7 lk 4-7 ] 1.2 Kes avastas radooni ? Radooni nimetus tuleneb ladinakeelsest sõnast radio - ,,kiirgan". Radooni varasemad nimetused on olnud ka emanatsioon ( või raadiumi emanatsioon ), nitoon, aktinoon, toroon - tulenevalt päritolust ( nimed anti erinevatele Rn isotoopidele, seda tollal teadmata ). Isotoobid avastati erinevate teadlaste poolt. Üldiselt peetakse radooni avastajaks saksa teadlast Friedrich Dorn´i 1900. aastal (avastas kõige pikaealisema isotoobi). [ 4 ] 6 1.3 Radooni mõõtmine Enne hoone ehitust tuleb määrata radooni kontsentratsioon maapinnas. Nii on võimalik teada, milliseid radoonitõkke süsteeme tuleb kasutada
annaabi.ee 
