11) Mis on perpetuum mobile? Põhjenda, mis selle loomine on võimatu. Perpetuum mobile on igiliikur ehk masin, mis teeb tööd energiat tarbimata. Igiliikur ignoreerib termodünaamika I printsiipi ja seda pole võimalik luua. Neid on küll välja pakutud, kuid takistusjõudude (hõõrdumine, roostetamine, kulumine) ei tööta need siiski lõpmata kaua. 12) Kuidas näeb välja termodünaamika seadus kahes isoprotsessis? Isotermses protsessis läheb kogu juurdeantav soojushulk paisumistööks. Kogu juurdeantav soojushulk läheb siseenergia suurendamiseks (temperatuuri tõstmiseks). 13) Mis on adiabaatiline protsess? Selgita diiselmootorite tööpõhimõtet kasutades termodünaamika seadusi. Adiabaatiline protsess on protsess, mille vältel süsteem ei ole väliskeskkonnaga soojusvahetuses. Diiselmootor töötab tsüklilises protsessis. Kütuse ja õhu segu surutakse kokku ja see plahvatab
11) Mis on perpetuum mobile? Põhjenda, mis selle loomine on võimatu. Perpetuum mobile on igiliikur ehk masin, mis teeb tööd energiat tarbimata. Igiliikur ignoreerib termodünaamika I printsiipi ja seda pole võimalik luua. Neid on küll välja pakutud, kuid takistusjõudude (hõõrdumine, roostetamine, kulumine) ei tööta need siiski lõpmata kaua. 12) Kuidas näeb välja termodünaamika seadus kahes isoprotsessis? Isotermses protsessis läheb kogu juurdeantav soojushulk paisumistööks. Kogu juurdeantav soojushulk läheb siseenergia suurendamiseks (temperatuuri tõstmiseks). 13) Mis on adiabaatiline protsess? Selgita diiselmootorite tööpõhimõtet kasutades termodünaamika seadusi. Adiabaatiline protsess on protsess, mille vältel süsteem ei ole väliskeskkonnaga soojusvahetuses. Diiselmootor töötab tsüklilises protsessis. Kütuse ja õhu segu surutakse kokku ja see plahvatab
Reaalne gaas? Ideaalses gaasis on molekulid punktmassid, molekulide põrked anuma seintega on absoluutselt elastsed, molekulide vahel pole vastastikmõju. PV = m/M×RT Reaalne gaas erineb ideaalsest gaasist selle poolest, et tuleb arvestada mulekulide ruumala ja molekulidevahelist vastastikmõju. 39. Isoprotsessid? Isobaarses protsessis on rõhk konstantne, ruumala ja temperatuur võrdelises seoses. Isokoorses protsessis on ruumala konstantne, rõhk ja temperatuur võrdelises seoses. Isotermses protsessis on temperatuur konstantne, rõhk ja ruumala pöördvõrdelises seoses. 40. Mikro- ja makro parameetrid? Mikroparameetrid on sellised füüsikalised suurused, mis käsitlevad ainet molekulaarsena. Makroparameetrid on sellised füüsikalised suurused, mis käsitlevad ainet pidevana ehk ei arvesta kehade molekulaarse ehitusega. 41. Soojusülekande liigid gaasides? Konvektsioon, soojusjuhtivus, soojuskiirgus. 42. Mis on ja kuidas tekib sisehõõre?
kulub entalpia muutusele (67) qp = i Entroopia muutus isobaarses avaldub järgmiselt s = s2 s1 = cv ln T2/T1 = cp ln v2/v1 Joonisel 10a on kujutatud isobaarne protsess Ts-diagrammil Joonis 10a. Isobaarne protsess Ts-diagrammil. 5.7. Isotermne protsess (T=konst). Isotermseks nimetatakse sellist termodünaamilist protsessi, mis toimub püsival temperatuuril, so T=konst. Termiliste parameetrite vaheline seos isotermses protsessis avaldub kujul: pv = RT = konst , ehk gaasi üleminekul olekust 1 olekusse 2 p1v1 = p2v2 (73) See võrrand on Boyle-Maryotte seaduse ( m=konst puhul) matemaatiliseks avaldiseks. Valemist pv=RT=konst järeldub, et isotermses termodünaamilises protsessis on gaasi rõhk pöördvõrdeline mahuga. Isotermsel paisumisel gaasi rõhk väheneb, komprimeerimisel aga tõuseb
AG Isotermiline protsess. Niiske auru isotermilisel kuumutamisel TP K -Q2 rõhk ei muutu. Ülekuumutatud auru isotermsel kuumutamisel rõhk väheneb. Vajalik soojushulk auru isotermsel kuumutamisel on q=(s2-s1)T J/kg. Mehaaniline töö isotermses protsessis on l=q-u=(s2-s1)T-[(i2-i1)-(p2v2-p1v1)] J/kg. Tehniline töö lt=q- i=(s2-s1)T-(i2-i1) J/kg. 8. Isoentroopne protsess. Termodünaamiline ringprotsess ja termodünaamika II seadus. Carnot' ringprotsess. Otsene ja pöördringprotsess. Isoentroopne protsess:??? osad: AG-aurugeneraator, ÜK-auru ülekuumendi, T- auruturbiin, Termodünaamiliseks protsessiks - termodünaamilises G- generaator, K- kondensaator, TP- toitepump
Vajalik 6.Ideaalgaaside segud. Daltoni seadus. Gaaside segud soojushulk auru isotermsel kuumutamisel on q=(s2- on nt. õhk, põlemisgaasid, gaaskütus jne. Gaasisegude s1)T J/kg. Mehaaniline töö isotermses protsessis on l=q- iseloom. kasut. kahte liiki suurusi: 1) suurusi, mis u=(s2-s1)T-[(i2-i1)-(p2v2-p1v1)] J/kg. Tehniline töö iseloom. gaasisegu üksikuid komponente, 2) suurusi, q=u +l, l=0 lt=q-i=(s2-s1)T-(i2-i1) J/kg. mis iseloom
Kui isobaarses kuumutusprotsessis aur läheb niiskest olekust ülekuumendatud olekusse, siis protsessist osavõttev soojushulk q=(1-x)r+(i2-I’’)=(1-x)(I’’-I’)+(i2-I’’) J/kg, Meh. töö on isobaarses protsessis l=p(v2-v1). 3). Isotermiline protsess. Niiske auru isotermilisel kuumutamisel rõhk ei muutu. Ülekuumutatud auru isotermsel kuumutamisel rõhk väheneb. Vajalik soojushulk auru isotermsel kuumutamisel on q=(s2-s1)T J/kg. Mehaaniline töö isotermses protsessis on l=q-u=(s2-s1)T-[(i2- i1)-(p2v2-p1v1)] J/kg. Tehniline töö lt=q-i=(s2-s1)T-(i2-i1) J/kg. 8. Isoentroopne protsess veeauruga. Vaatleme veeauru ja isoentroopilist paisumist. Auru üleminekul ülekuumendatud oleku piirkonnast niiskeauru alasse (joonis) on auru lõppkuivusaste s s 2 avaldatav võrrandist s s 2 ( s 2 s 2 ) x 2 , millest x2
ülekuumendatud olekusse, siis protsessist osavõttev soojushulk J/kg, Mehaaniline töö on isobaarses protsessis l=p(v2-v1). 3). Isotermiline protsess. Niiske auru isotermilisel kuumutamisel rõhk ei muutu. Ülekuumutatud auru isotermsel kuumutamisel rõhk väheneb. Vajalik soojushulk auru isotermsel kuumutamisel on q=(s2-s1)T J/kg. Mehaaniline töö isotermses protsessis on J/kg. Tehniline töö 4). Adiabaatne: l = –∆u = u1 – u2 lt= –∆h = h1 – h2 .. 20. Aurujõuseadme skeem ja ringprotsess. KO ehk jahuti nt gradiier. jahutusvee kadu aurustumisega. 1. Aurukatel 2. Auru ülekuumendi 3. Auruturbiin 4. Generaator 5. Kondensaator 6. Toitepump 7. tsirkulatsioonipump
annaabi.ee 
