kliima läheb järk-järgult üle mandriliseks. Maa soojus ja niiskusreziim Maa soojus ja niiskusreziimi iseloomustavad õhutemperatuur ja sademete hulk. Maksimum ja miinimumtemperatuuri vahet nimetatakse temperatuuri amplituudiks. Öökülmaks nimetatakse kevadel ja sügisel öösel temperatuuri langust alla 0* Õhutemperatuuri geograafiline jaotus Isotermideks nimetatakse sama temperatuuriga punktide ühendamist joontega. Maastike kujunemisel on olulised 0*C ja 10*c isotermil. Kõige soojema kuu 0*c isoterm märgib lumepiiri ja 10*C isoterm metsapiiri. Õhutemperatuuri ajaline käik Õhutemperatuuri ööpäevane käik sõltub koha geograafilisest laiusest, kaugusest veekogudest ja aluspinna iseärasustest. Ööpäeva maksimumtemperatuur on päeval kella 14-15 vahel ja miinimum pärast hommikust päikesetõusu. Õhutemperatuuri aastane käik sõltub geograafilisest laiusest. Eristatakse 4 kliimavöödet
*Pindpinevuse kahanemise üheks põhjuseks võib olla adsorptsioon. *Pindpinevuse sõltuvus lahuse kontsentratsioonist c : 1) isoterm pindaktiivse aine jaoks; 2 isoterm pindinaktiivse aine jaoks; 3 isoterm aine jaoks mis ei mõjuta lahusti pindpinevust Pindpinevuse isoterm *Alguses on kogu pind vedelik-õhk piirpinnal PAA-st vaba. PAA lisamisel liiguvad väiksed PAA kogused pinnale ning pinpinevus kiiresti väheneb. *Teine osa isotermil on kõverosa. Siin on tegemist keskmise PAA kontsentratsioonidega. Oluline osa pinnast on juba PAA molekulidega täidetud ja see väheneb ka adsorptsiooni. *Horisontaalne osa isotermil näitab seda, et on tegemist suuremate PAA kontsentratsioonidega. Pind on praktiliselt maksimaalselt PAA molekulidega täidetud ja sel juhul pindpinevus sõltub kontsentratsioonist vähe. Pindpinevuse sõltuvus temperatuurist t: 1 puhas solvent; 2 pindaktiivse aine lahus Pinpinevuse määramismeetodid
*Pindpinevuse kahanemise üheks põhjuseks võib olla adsorptsioon. *Pindpinevuse sõltuvus lahuse kontsentratsioonist c : 1) isoterm pindaktiivse aine jaoks; 2 isoterm pindinaktiivse aine jaoks; 3 isoterm aine jaoks mis ei mõjuta lahusti pindpinevust Pindpinevuse isoterm *Alguses on kogu pind vedelik-õhk piirpinnal PAA-st vaba. PAA lisamisel liiguvad väiksed PAA kogused pinnale ning pinpinevus kiiresti väheneb. *Teine osa isotermil on kõverosa. Siin on tegemist keskmise PAA kontsentratsioonidega. Oluline osa pinnast on juba PAA molekulidega täidetud ja see väheneb ka adsorptsiooni. *Horisontaalne osa isotermil näitab seda, et on tegemist suuremate PAA kontsentratsioonidega. Pind on praktiliselt maksimaalselt PAA molekulidega täidetud ja sel juhul pindpinevus sõltub kontsentratsioonist vähe. Pindpinevuse sõltuvus temperatuurist t: 1 puhas solvent; 2 pindaktiivse aine lahus Pinpinevuse määramismeetodid
Samal ajal on nõrk koosmõju adsorbaadi molekulide vahel. 2. Polümolekulaarne adsorptsioon. B monomolekulaarse kihi täitumine. Adsorptsiooniga kaasneb kapillaarne kondensatsioon. 3. Esineb harva, siis kui on nõrk koosmõju adsorbaadi ja adsorbendi vahel. Adsorptsiooni soojus on võrdne või väikesem adsorbaadi kondensatsioonisoojusest. Samuti on adsorbendi adsorbaadi ja adsorbaadi adsorbaadi vahelised koosmõjud sarnased. 4. Sellel isotermil võib esineda hüstereesinähtus. Toimub pooride erinev täitumine rõhu tõstmisel ja alandamisel. 5. 4 ja 5 kordavad isoterme 2 ja 3 selle vahega, et nendel toimub kapillaarne kondensatsioon. 15. Freundlichi adsorptsiooni isotermi määramine pindaktiivse tahke adsorbendi ja orgaanilise happe vesilahuse piirpinnal. (tuletust ei tule) 16. Adsorptsiooni isotermi leidmine (KK1 labori põhjal, kui tegite).
Kasulikum on see sellisel juhul, kui teeme lähenduse. Henry isotermi teises kujus kasutatakse eeldust, et tegu on madala konts. gaasidega, mille käitumine on lähedane ideaalgaaside omale. Sellisel juhul kehtivad järgmised lähendused p on rõhk Seega See on Henry isoterm. See annab seose pindliia ja gaasi rõhu vahel gaasifaasis, nagu näha see on võrdeline. Seda saab kasutada ideaalgaasi-lähedaste madalate konts (rõhuga) gaaside jaoks Langmuiri isotermid Langmuiri isotermil on kaks tuntud kuju (tuletis all). Üks on järgmine Teine on järgmine Teine valem on neist väga huvitav. Näeme, et kui p on väike, siis saame sarnase valemi Henry isotermile. Kui aga p ei ole väike, siis võime järeldada, et =f(p) iseloomustav joon on kõverjoon, mitte sirge. Esimene valem sarnaneb sealjuures ühele Henry isotermi kujule (üleval) Freundlichi isotermid Viimane isoterm kehtib ainult keskmiste konts (keskmiste p) piirkondades. Selle esimene kuju on järgmine
2 on gaasi temperatuuril T2 rõhu väärtusel p2 gaasil võimalik 3 erinevat ruumala väärtust. Rõhu p1 korral on gaasil üks võimalik ruumala väärtus. Temperatuuril T 1T kr korral saab võrrandil (3.10) iga fikseeritud rõhu väärtuse jaoks olla vaid 1 reaalne lahendit, st ruumala suurenemisel väheneb gaasi rõhk monotoonselt. dp Kriitilise temperatuuri T kr korral esineb isotermil nn kriitline punkt, milles nii =0 kui ka. dV 2 d p 2 =0 . Avaldades võrrandist (3.9) rõhu p ning võttes tuletised, siis saame kolm võrrandit dt kolme parameetri (kriitiline temperatuur T kr , kriitiline rõhk p kr ja kriitiline ruumala V kr ühe mooli aine korral) jaoks, millest saame a' 8a'
annaabi.ee 
