6. Värvus: normaalselt kollane (tingitud kollasest pigmendist urokroomist). Tumekollane-pruun: bilirubiin, biliverdiin (bilirubiini oksüdeerumisel tekkiv ühend, annab uriinile roheka varjundi), urobiliin; Punane: hemoglobiin, erütrotsüüdid, müoglobiin, porfüriinid; Pruun: hemoglobiin, müoglobiin; Oranz: bilirubiin, urobiliin, medikamendid. 7. Erikaal: normaalselt: 10151025. Isostenuuria: erikaal püsib 1010 (valguvaba plasma erikaal) Hüpostenuuria: <1010. - 8. pH: normaalselt 4,58,0. C. Uriini keemiline uurimine 9. Testriba Testriba on plastikriba, mille peal on reaktiividega immutatud padjandid. Testribadega saab uriinis määrata leukotsüüte, erütrotsüüte, valku, nitriteid, glükoosi, ketoone, pH-d, erikaalu, bilirubiini, urobilinogeeni, askorbiinhapet. Saadud tulemused on poolkvantitatiivsed.
kaudu vere sissetungimise tagajärjel. Sellisest verevarustusest ei piisa infarkti piirkonna rakkude elushoidmiseks, kuna veri on tunginud läbi kahjustatud veresoonte seina kudedesse. Selline kahjustusala on verest tingituna punase värvusega. Kõige sagedamini kopsukoes. Infarkti kolde koed neelduvad ja imenduvad ning tekkinud defektis vohab sidekude, mis hiljem armistub. Kui infarktikolle infitseerub mädatekitajate mikroobidega, kujuneb abstsess. Isostenuuria- uriini kontsentratsioonivõime täielik puudumine. Uriinieritus ei ole kontsentreeritud neerude poolt ja omab sama osmolaalsust, mis plasmagi. Osmolaalsus näitab osmootselt aktiivsete osakeste (lahustunud ioonide) molaalset kontsentratsiooni ühes kilogrammis vees (Osm/kg vee kohta). Plasma osmolaalsusel on oluline osa vee ja elektrolüütide ainevahetuse reguleerimisel, selle suurenemine (arenev vee puudus) avaldab mõju hüpotaalamuses asuvatele osmoretseptoritele, mis omakorda
annaabi.ee 
