Ke ebullioskoopiline konstant, Kk krüoskoopiline konstant, cm lahuse molaalsus. · Osmoos, osmootne rõhk Osmoos lahusti ühesuunaline liikumine puhtast lahustist lahusesse (või lahjemast lahusest kontsentreeritumasse) läbi poolläbilaskva membraani. Osmootne rõhk () lahusele avaldatav lisarõhk, mis väldib osmoosi toimumist. van't Hoffi seadus (mitteelektrolüütide lahuste korral): = cRT , c lahuse molaarsus, T absoluutne temperatuur. Isotoonilised (ehk isoosmootsed) lahused: 1 = 2 4. Elektrolüütide lahjendatud lahuste omadused Elektrolüüt aine, mis on lahuses (või sulas olekus) täielikult või osaliselt dissotsieerunud ioonideks (ja seetõttu juhib elektrit). Dissotsiatsioonimäär () näitab, milline osa molekulidest on dissotsieerunud ioonideks. Isotooniline tegur (i) näitab, mitu korda on osakeste arv lahuses kasvanud elektrolüütilise dissotsiatsiooni tõttu (mitteelektrolüütidel i = 1).
• Osmoos, osmootne rõhk Osmoos – lahusti ühesuunaline liikumine puhtast lahustist lahusesse (või lahjemast lahusest kontsentreeritumasse) läbi poolläbilaskva membraani. Osmootne rõhk (π) – lahusele avaldatav lisarõhk, mis väldib osmoosi toimumist. van’t Hoffi seadus (mitteelektrolüütide lahuste korral): π = c⋅R⋅T , c – lahuse molaarsus, T – absoluutne temperatuur. Isotoonilised (ehk isoosmootsed) lahused: π1 = π2 4. Elektrolüütide lahjendatud lahuste omadused Elektrolüüt – aine, mis on lahuses (või sulas olekus) täielikult või osaliselt dissotsieerunud ioonideks (ja seetõttu juhib elektrit). Dissotsiatsioonimäär (α) – näitab, milline osa molekulidest on dissotsieerunud ioonideks. Isotooniline tegur (i) – näitab, mitu korda on osakeste arv lahuses kasvanud elektrolüütilise dissotsiatsiooni tõttu (mitteelektrolüütidel i = 1).
annaabi.ee 
