erineva kontsentratsiooniga lahust. Osmootne rõhk - lahusele avaldatav lisarõhk, mis paneb seisma lahusti ühesuunalise liikumise läbi poolläbilaskva vaheseina. Lahjendatud lahuse osmootne rõhk ehk π on võrdeline lahustunud aine konstentratsiooniga c ja temperatuuriga T: π= cRT (R= universaalne gaasikonstant) Osmoosi kasutatakse laboritehnikas kõrgmolekulaarsete ainete puhastamisel ja meditsiinis kasutatakse nn füsioloogilist lahust, mis on vereplasma suhtes isotooniline (ehk isoosmootne - lahus, mille puhul sisaldub ühesugusel temperatuuril võrdsetes ruumalades ühesugune arv lahustunud aine molekule ja millel on seetõttu ühesugune osmootne rõhk. Süstimislahused peavad olema vereplasma suhtes isotoonilised, muidu võivad vererakud kahjustuda. 3. lahustuvuskorrutis. v: rasklahustuva elektrolüüdi küllastunud lahuses on tema ioonide kontsentratsioonide korrutis kindlal temperatuuril jääv suurus, mida nimetatakse lahustuvuskorrutiseks (K1) 4
liikumist läbi poolläbilaskva membraani[1] ehk vältida osmoosi toimumist turgor- taimeraku siserõhk. See siserõhk võimaldab rakkudel olla pingul (turdunud). hüpertooniline- lahus, mille osmootne rõhk on kõrgem võrreldava lahuse (nt vereplasma) osmootsest rõhust. Hüpertoonilisele lahusele vastandub hüpotooniline lahus. Isotooniline- võrdse osmootse rõhuga lahused ja seetõttu ei toimu nende kahe lahuse vahel lahusti (vee) liikumist. Isoosmootne lahus on näiteks füsioloogiline lahus, kui seda võrrelda vereplasma osmootse rõhuga. Plasmolüüs- taimeraku protoplasma kokkutõmbumine ja rakukestast eraldumine vee rakust väljumise tõttu. Plasmolüüsi tagajärjel taim närbub. Eksotsütoos- on transportvesiikulite abil sisekeskkonnast makromolekulaarsete komponentide omastamine ning nende ühinemine raku välismembraaniga. Näited: T-rakud
määrab ära vee läbilaskvuse kogumisjuhas. Kui vett on palju, siis ADH puudub ja kogumisjuha on suhteliselt läbilaskmatu veele. Kui ADH pole, siis lahjendatud uriin moodustatakse ja üleliigne vesi väljutatakse. Dehüdratatsiooni, hüpotensiooni ja mahu vähenemisel, ADH eritatakse hüpofüüsist. Kui plasma osmolaalsus tõuseb 3-lt 5 mOsm/kg H 2O (dehüdratatsiooni või soolade üleküllus, vähenenud vererõhk (põhjustatud süsteemsest vasodilatatsioonist, südamepuudulikkus või isoosmootne mahu vähenemine oksendamise, kõhulahtisuse või verejooksu tõttu). Nendel asjaoludel, loom vajab plasma osmolaalsuse vähendamist normaalseks või taastada vedeliku maht või vererõhk. ADH reguleerib kogumisjuha vee läbilaskvust – reguleerib akvaporiinide (veekanalite proteiin) asukohta. Kui ADH puudub, siis akvaporiin on tsütoplasma vesiikulis principal rakkudes ja IMCD-s. ADH sekretsioon stim. akvaporiini lisamist apikaalsesse plasmamembraani ja vesi liigub neist vabalt läbi