nende vahelise pikitelje ümber kaksikheeliksiks, nii et lämmastikaluste paarid jäävad heeliksi sisemusse. Kaksikheeliksit stabiliseerivad omavahel komplanaarselt paiknevate lämmastikaluste vahelised elektrostaatilised jõud ja fosfaatrühmadega ioonilisi sidemeid moodustavad katioonid. Kuna igas nukleotiidis on kuus üksiksidet, mille ümber võib toimuda molekuli osade pöörlemine, esineb DNA mitme strukturaalse isomeerina. DNA struktuuri bioloogiline tähtsus Elusorganismides esineval DNA struktuuril on suur bioloogiline tähtsus. Kuna DNA primaarstruktuuris võivad nukleotiidid paikneda suvalises järjestuses, võimaldab DNA nende järjestuste kaudu talletada bioloogilist informatsiooni. Kuna DNA koosneb peamiselt nelja sorti nukleotiididest (A,T,C,G), võib n nukleotiidi pikkune DNA molekul esineda 4n erinevas järjestuses. Väga oluline on ka DNA komplementaarne kaksikahelalisus. See võimaldab DNA
Kõrvaltoimed: kõhukinnisus, peavalu, nägemishäired 2.2.3. Glükokortikosteroidid: deksametasoon. Steroidid: deksametasoon, metüülprednisoloon •??? Pg sünteesi inhibeerimine 2.2.4. Kanabinoidid: nabiloon, dronabinool. Sünteetilised kannabinoidi derivaadid: nabiloon, dronabinool •CTZ ärritusest tingitud iivelduse ravi 2.2.5. M-kolinoblokaatorid: skopolamiin. SKOPOLAMIIN – on aminoalkoholi skopiini ja troopahappe ester. Looduses on taimedes koos atropiiniga (L-isomeerina), eriti rohkesti koerapöörirohus, ogaõunas ja skopoolias. Meditsiinis kasutatakse vesinikbromiidina (Scopolamini hydrobromidum). Kineetika – imendub suu kaudu võtmisel atropiinist halvemini. Elimineerub atropiinist kiiremini. Enamasti hüdrolüüsub, väike osa eritub muutumatult neerude kaudu. Tungib paremini läbi HEB’i. Toimeilmingud – müdriaatiline ja sekretsiooni pärssiv toime atropiini omast veidi tugevam, kuid vähem kestev
Etüleeni puudumisel retseptorid on aktiivsed ja pärsivad etüleeni vastuse. Etüleeni seostumine inaktiveerib retseptorid ja vastus tekib. Seega näiteks retseptori etüleeni seostuskoha mutatsioonil retseptor jääb aktiivseks ja inhibeerib vastuse. Abstsiishape (ABA) OH O COOH Kuulub terpenoidsete ühendite hulka. On seskviterpeen kolmest isopreeni jäägist, seega sisaldab 15 süsiniku aatomit. ABA molekul esineb mitme isomeerina. Looduses esineb (S) cis isomeer – OH rühm on suunatud tasapinna taha ja kaksiksideme ümber paiknevad rühmad külgahelas on cis vormis (vt struktuurvalem). Sünteesitakse ka R isomer. On teada, et S isomer osaleb kiiretes reaktsioonides (õhulõhede sulgumine) ja R vorm aeglastes (idanemine). ABA esineb kõikides juhtkudedega taimerühmades, ka sammaldes ja vetikates. Esineb kõikides kudedes. Võib toimuda seostumine glükoosiga glükosiidide või estrite moodustumisega
annaabi.ee 
