poolt aga sõlmiti terve rida kahepoolseid lepinguid. AMEERIKA ÜHENDRIIGID 1. SISEPOLIITIKA – 1919.-1920. Iseloomustas USA sisepoliitikat nn „punane hirm“. Kartus, et enamlaste edu Venemaal innustab ka Ameerika punaseid vägivallategudele. 1920 aastal jõustunud alkoholi seadus mõjutas tugevasti USA ühiskonna arengut. Seadus lõhestas ühiskonna kaheks: keeluseaduse pooldajateks ja vastasteks. 2. VÄLISPOLIITIKA JA MAJANDUS– valitsesid endiselt isolatsionistlikud meeleolud. Saksamaaga sõlmiti separaatrahu. Koos Prantsusmaaga üritati saavutada ka sõdade keelustamist , kuid erilist edu see ei toonud. 1935 võeti vastu seadus, millega keelati relvade müük või saatmine sõdivatele riikidele. See seadus tühistati Teise maailmasõja algul. ITAALIA FAŠISTLIKU KORRA KEHTESTAMINE – oli paljuski seotud Esimese maailmasõja tulemustega. Sõjaveteranid, töötud, vaesed talupojad, ahtake kesklass- kõik ootasid olukorra paranemist
Euroopa riikides tugevnesid traditsioonilised väärtused, eriti rahvuslus. Funktsionalismi peeti kosmopoliitseks. 14) USA KUNST 1900-1940. MEHHIKO KUNST 1913.a. toimus New Yorgis hiiglaslik kunstinäitus, nn. Amory Show, mis tutvustas Euroopa ja USA uuenduslikku kunsti. See näitus pani aluse moodsa kunsti levikule USA's. Pärast Esimest maailmasõda soosisid Euroopa eeskujude hülgamist USA valitsuse ja avaliku arvamuse isolatsionistlikud meeleolud. Selliste mõtetega kunstnikud otsisid USA kunstile ,,oma teed''. Seda loodeti leida realismis, mis kujutaks Ameerika tegelikkust. Ameerika realismis on kaks suunda. Juba sajandi alguses oli tekkinud nn. sotsiaalne realism. Seda iseloomustas suurlinna elu ilustamata, vahel satiiriline kujutamine. Piltide koloriit on tume ja räpane ning meeleolu enamasti sünge. Laiema levikuga oli nn. regionalistide looming. Võrreldes suurlinnaeluga samastunud koolkonnaga on
annaabi.ee 
