Kahe muutuja funktsiooni z=f(x,y) nivoojoonte võrrandiks nimetatakse võrrandit f(x,y)=C 4. Mis on isokvant, isokost ja ükskõiksuskõver? Isokvant: Olgu toodangufunktsioon Q=Q(x,y). Kui lugeda Q konstantseks C, sis saame võrrandi mis esitab kõikvõimalikke (x,y) punkte, mis annavad toodangu suuruseks C. Seda nivoojoont nimetatakse isokvandiks ehk samatoodangukõveraks. Isokost: Kui C=f(x,y) esitab tootmistegurite X ja Y kulusid, siis nimetatakse selle funktsiooni nivoojoont isokostiks. Seega annab isokost meile kõik mahtude paarid (x,y) mille korral kulu on ühesugune. Kui r=2 ja w=3, siis vastab kuludele 6 rahaühikut isokost 2K+3L=6 Isokost - võrrand vms. Ükskõiksuskõver: Olgu U=f(x,y) mingi kasulikkusefunktsioon (kus x ja y on tarbitavate kaupade X ja Y mahud). Siis eistab selle funktsiooni nivoojoon kõik võimalikud kaupade X ja Y suuruste paarid (x,y), kus kasulikkus on ühesugune ja konstantselt võrdne C-ga. Seda nivoojoont nimetatakse antud juhul
Kahe muutuja funktsiooni z=f(x,y) nivoojoonte võrrandiks nimetatakse võrrandit f(x,y)=C 4. Mis on isokvant, isokost ja ükskõiksuskõver? Isokvant: Olgu toodangufunktsioon Q=Q(x,y). Kui lugeda Q konstantseks C, sis saame võrrandi mis esitab kõikvõimalikke (x,y) punkte, mis annavad toodangu suuruseks C. Seda nivoojoont nimetatakse isokvandiks ehk samatoodangukõveraks. Isokost: Kui C=f(x,y) esitab tootmistegurite X ja Y kulusid, siis nimetatakse selle funktsiooni nivoojoont isokostiks. Seega annab isokost meile kõik mahtude paarid (x,y) mille korral kulu on ühesugune. Kui r=2 ja w=3, siis vastab kuludele 6 rahaühikut isokost 2K+3L=6 Isokost - võrrand vms. Ükskõiksuskõver: Olgu U=f(x,y) mingi kasulikkusefunktsioon (kus x ja y on tarbitavate kaupade X ja Y mahud). Siis eistab selle funktsiooni nivoojoon kõik võimalikud kaupade X ja Y suuruste paarid (x,y), kus kasulikkus on ühesugune ja konstantselt võrdne C-ga