Isotermilisel protsessil muutuvad gaasi rõhk ja ruumala nii, et nende korrutis on jääv suurus (Boyle-Mariotte seadus) p V = const 2. Isobaarne protsess. Protsess, mis toimub jääval rõhul ( p = const ). Isobaarsel protsessil on gaasi ruumala ja temperatuuri suhe jääv suurus (Gay-Lussac'i seadus) V = const T 5 3. Isokoorne protsess. Protsess, mis toimub jääval ruumalal ( V = const ). Isokoorsel protsessil on gaasi rõhu ja temperatuuri suhe jääv suurus (Charles'i seadus) p = const T 4.3 Rõhuühikud Nii füüsikas kui ka tehnikas on aegade jooksul olnud kasutusel mitmed erinevad ühikud. Erandiks ei ole siin ka rõhk ja rõhuühikud. Teeme enamkasutatavatest rõhuühikutest lühiülevaate. 1. SI-süsteemi rõhuühik 1 Pa (paskal). SI-süsteemis on rõhuühikuks selline rõhk, kus jõud 1 N mõjub ühtlaselt 1 m 2 suurusele pinnale 1N 1 Pa = 1 m 2 .
Q = U + A , kus Q on juurdeantav (või äravõetav) soojushulk, U siseenergia muut ja A paisumistöö. Soojusmasina kasutegur: Q1 - Q2 = , Q1 kus Q1 on süsteemile juurdeantav soojushulk ja Q2 jahutile äraantav soojushulk. Ideaalse soojusmasina kasutegur: T1 - T2 = , T1 kus T1 on soojendi temperatuur ja T2 jahuti temperatuur. 14 Ülesandeid iseseisvaks lahendamiseks 5.1 Gaas sai isokoorsel soojendamisel soojushulga 500 J. Kui palju muutus gaasi siseenergia? (suurenes 500 J) 5.2 Gaasi adiabaatilisel kokkusurumisel tehtud töö oli 200 J. Kui palju muutus gaasi siseenergia? (suurenes 200 J) 5.3 Kui palju muutub 1 liitri vee siseenergia jahutamisel keemistemperatuurilt toatemperatuurini 20 0C ? (vähenes 340 kJ) 5.4 Gaas paisub isobaarselt rõhul 1 atm ruumalalt 2 L ruumalani 10 L. Kui suur on gaasi paisumise töö? Kuidas muutub gaasi siseenergia? (810 J, suureneb) 5