(joon2 ja 3.) Gay-Lussaci seaduse järgi muutub gaasi ruumala jääval rõhul temp muutumisel lineaarselt: V=V 0(1+t) (p=const). Jääval ruumalal on samasugune sõltuvus rõhu ja temp. vahel: p=p 0(1+t) (V=const). Jääval rõhul toimuvat protsessi nim. isobaariliseks. Gaaside puhul kujutab sellist protsessi V,t-diagrammil sirge V=V 0(1+t) (p=const)4. joon.4 joon.5. Jääval ruumalal kulgevat protsessi nim. isokooriliseks. Joonisel on kujutatud isokoorid p,t-diagrammil. (joon5.) Teeme võrrandites V=V0(1+t) (p=const) ja p=p0(1+t) (V=const) ülemineku Celsiuse temp.-lt absoluutsele asendades t temaga võrdse (T-1/)-ga. Saame: V=V0(1+t)=V0[1+(T-1/)]=V0T ning analoogiliselt p=p0T. Nendest võrr. järeldub: V1/V2=T1/T2 (p=const) ja p1/p2=T1/T2 (V=const). Boyle´I- Mariotte´I ja Gay-Lussaci seadu-sed on ligikaudsed. Gaasi, mis käitub nii nagu võrrandid: pV=const (t=const), V=V 0(1+t) (p=const) ja p=p0(1+t) (V=const) nim. ideaal-seks. Nendest
Joonis 5. Isobaarid erinevates teljestikes. Gay-Lussac'i seadus: Jääval ruumalal on etteantud gaasikoguse rõhk võrdeline gaasi temperatuuriga: p p1 p 2 p~T ehk = = =const (1.25) T T1 T2 Ülalnimetatud seadus kirjeldab isokoorilist protsessi. Isokooride ehk samaruumalakõverate graafikud on toodud joonisel 6 (a-c). Joonis 6. Isokoorid (isohoorid) erinevates teljestikes. 12 Antud alapunkti alguses toodud ideaalse gaasi määratlusest erineva võime anda selliselt: gaasid, mis käituvad etteantud protsessis vastavalt seostele (1.23)-(1.25), võib käsitleda ideaalsete gaasidena. Joonis 7. Keha ruumala suurenemine temperatuuri tõusul. Kõikide kehade ruumala-temperatuuri sõltuvust kirjeldavad sirged lõikuvad ühes punktis. Alljärgnevalt uurime, millest tuleneb seos (1
annaabi.ee 
