koos eksisteerida. (Hutchinson - 2 liiki, mille ökoloogilised n niid kattuvad, ei saa pikemat aega koos eksisteerida.) 1) Tarbimiskonkurents - ühise ressursi ammutamine üksteise olemasolust teadmata. 2) Otsene e. aktiivne konkurents - vôitlus ressursi pärast. 3) Näiv konkurents - läbi ühise vaenlase vôi läbi teiste liikide samal troofilisel tasemel. 18. Lotka-Volterra vôrrandsüsteemid, nullkasvu isokliinid, püsivad ja ebapüsivad tasakaaluseisundid. Vôrrand ennustab 2 vôi enama liigilise koosluse dünaaikat - kas saavad koos elada vôi ei. Vôrrandsüsteem: 1) dN1/dt = r1N1[(K1-N1-12N2) / K1] ja 2) dN2/dt = r2N2[(K2-N2-21N1) / K2]. 12 - konkurentsikefitsent, môôdav konkureeriva pop.i môju vaadeldavale pop-ile ühikutes, nt. N1 - jänes ja N2 - pôder, siis 12 = 60 ja 21 = 1/60. Kui dN/t = 0 ja N > 0 (môlemal), siis on nad ajas stabiilsed
aega koos eksisteerida. Hutchinson 2 liiki, mille ökoloogilised nissid kattuvad, ei saa pikemat aega koos eksisteerida. 1) Tarbimiskonkurents ühise ressursi ammutamine üksteise olemasolust teadmata. 2) Otsene e. aktiivne konkurents võitlus ressursi pärast. 3) Näiv konkurents läbi ühise vaenlase või läbi teiste liikide samal troofilisel tasemel. Ressursi konkurents(1.Tarbimis) vs. vahetu konkurents (2.Otsene) 18. Lotka-Volterra võrrandsüsteemid, nullkasvu isokliinid, püsivad ja ebapüsivad tasakaaluseisundid. Võrrand ennustab 2 või enama liigilise koosluse dünaamikat kas saavad koos elada või ei. Võrrandsüsteem: 1) dN1/dt = r1N1[(K1-N1-12N2) / K1] ja 2) dN2/dt = r2N2[(K2-N2-21N1) / K2]. 12 konkurentsikoefitsent, mõõdab konkureeriva pop.i mõju vaadeldavale pop-ile ühikutes, nt. N1 jänes ja N2 põder, siis 12 = 60 ja 21 = 1/60. Kui dN/t = 0 ja N > 0 (mõlemal), siis on nad ajas stabiilsed. Kui dN/t = 0, siis K1-N1-
juurdekasv. r1 ja r2 on 2 erinevat ressurss, mida hakkamegi nüüd klassifitseerima. (a) põhilised ressursid; (b) täiesti asendatavad ressursid; (c) täiendavad ressursid; (d) antagonistlikud ressursid; (e) pärssivad ressursid. Olulise tähtsusega ressursid. Kaks ressurssi on olulise tähtsusega, kui üht ei saa teisega asendada. S.t kasv, mida soodustab ressurss üks on täielikult sõltuv resurss kahest. Joonisel (a) isokliinid jooksevad paralleelselt, sest ühe ressursi olemasolev määrab ära võimaliku kasvu sõltumata teise ressursi hulgast. See kehtib ntks N ja K kui ressurside kohta roheliste taimede puhul. Asendatavad ressursid. Kui üks ressurss võib täielikult teist asendada. Ntks nisu ja kaera seemned kanale toiduks; sebra või gasell lõvile. Asendatavad ressursid klassifitseeritakse Tilmani järgi kui täiendavad ressursid, kui isokliinid jooksevad nii, nagu joonisel (c)
4. Tegurite summaarsed osatähtsused a) kapitali üldise mõju osatähtsus toodangu juurdekasvus Dc q ehk valemid (2) + (5) = (8) b) töökulude üldise mõju osatähtsus El q ehk valemid (3) + (6) = (9) x Isokvandid - sama toodangu koguse jooned x Isokliinid näitavad ressursside asendatavust x Isokost - sama maksumuse joon 3.4. Faktoranalüüs Sotsiaalteadustes on uuritav näitaja sageli sõltuv paljudest argumentidest, mille omavahelise sõltuvuse kohta on raske teha järeldusi. Faktoranalüüsi abil asendatakse mõõdetud argumendid tunnused) vähema arvu üksteisest sõltumatute üldistatud tunnustega (faktoritega), mille puhul multikollineaarsus on välistatud. Faktorid on tavaliselt kvalitatiivsed suurused
annaabi.ee 
