1 kraadi võrra. q c= ; [J/kg*K] diferentsiaalkujul: c=dq/dt T2 - T1 13. Erisoojuste liigitus. Erinevate erisoojuste liikide täpne definitsioon ja mõõtühik. Mayeri võrrand. 1) Masserisoojus Erisoojus 1 kg aine kohta. (c) [J/kg*K] 2) Mahterisoojus Erisoojus 1 m³ gaasi kohta normaaltingimustel (c') [J/m³*K] 3) Moolerisoojus Erisoojus 1 mooli gaasi kohta (c) [J/kmol*K] Termodünaamikas kasutatakse kas isobaarset (cp, cp', cp) või isohoorset(cv, cv', cv) erisoojust. Mayeri võrrand: cp cv = R [J/kg*K] 14. Reaalgaaside mõiste. Reaalgaasi pv diagramm koos seletusega. Reaalgaaside põhiomadus. Reaalgaasid Looduses esinevad gaasid, mille omadused erinevad ideaalgaaside omadest. Kui ideaalgaasi puhul z=pV/RT = 1 siis reaalgaaside puhul z1 (aga võib ka =1) Põhiomadus Igat reaalgaasi saab veeldada (kondenseerida) allpool kriitilist punkti.(rõhku) Diagramm: 16
1 kraadi võrra. q c ; [J/kg*K] diferentsiaalkujul: c=dq/dt T2 T1 13. Erisoojuste liigitus. Erinevate erisoojuste liikide täpne definitsioon ja mõõtühik. Mayeri võrrand. 1) Masserisoojus Erisoojus 1 kg aine kohta. (c) [J/kg*K] 2) Mahterisoojus Erisoojus 1 m³ gaasi kohta normaaltingimustel (c') [J/m³*K] 3) Moolerisoojus Erisoojus 1 mooli gaasi kohta (c) [J/kmol*K] Termodünaamikas kasutatakse kas isobaarset (cp, cp', cp) või isohoorset(cv, cv', cv) erisoojust. Mayeri võrrand: cp cv = R [J/kg*K] 14. Reaalgaaside mõiste. Reaalgaasi pv diagramm koos seletusega. Reaalgaaside põhiomadus. Reaalgaasid Looduses esinevad gaasid, mille omadused erinevad ideaalgaaside omadest. Kui ideaalgaasi puhul z=pV/RT = 1 siis reaalgaaside puhul z1 (aga võib ka =1) Põhiomadus Igat reaalgaasi saab veeldada (kondenseerida) allpool kriitilist punkti.(rõhku) Diagramm: 16
töö. Isohoorne protsess. Termodünaamiliste protsesside uurimise eesmärgiks on kindlaks määrata termiliste parameetrite vaheline seos, siseenergia muutus, protsessis sooritatav mehaaniline ja tehniline töö ning protsessist osavõttev soojushulk. Seejuures ei paku praktilist huvi mitte ainult termodünaamiliste protsesside vaatlemine kõige üldisemal kujul, vaid üksikud erandjuhud, mis omavad suurt tähtsust soojuslike protsesside analüüsil. Käesolevas peatükis käsitleme isohoorset, isobaarset, isotermset, adiabaatset ja polütroopset termodünaamilist protsessi. Neid protsesse nimetatakse termodünaamilisteks põhiprotsessideks. Keerukamate termodünaamiliste protsesside (näiteks ringprotsesside) teoreetilisel analüüsil jaotatakse nad üksikuteks põhiprotsessideks, mis võimaldab neid ülevaatlikumalt käsitleda. Allpool vaadeldavate protsesside uurimisel oletame, et nad toimuvad ideaalsete gaasidega tagastatavalt
annaabi.ee 
