Keemia ja füüsika üleminekueksam 1) AATOMI EHITUSE PLANETAARNE MUDEL · Kõik ained koosnevad molekulidest ning need omakorda aatomitest. · Planetaarse mudelile rajas aluse E. Rutherford aastal 1909. · Mudeli järgi koosneb aatom tuumast, milles asuvad positiivse laenguga prootonid ja ilma laenguta neutronid. Tuuma ümber on elektronkate, mis koosneb elektronkihtidest, kus asuvad elektronid, millel on negatiivne laeng. Aatomil puudub summaarne laeng, sest prootonite ja elektronide arv on võrdne. · Elektronid tiirlevad ümber tuuma kindla raadiusega ringikujulisel orbiidil. Seespoolsed elektornkihid on kõige madalama energiaga, tuumast kaugemad on suurema energiaga. Elektronkihid täituvad energia kasvu järjekorras: esmalt kõige väiksema energiaga kihid, siis suurema energiaga. · Igasse elektronkihti mahub kindel arv elek...
) , kus kütuse sissepritsimine ja pihustamine toimub suruõhuga kolvi ülemises surnudseisu asendis (ÜSS). Dieseli ringprotsessi puhul kasutatakse raskeid vedelkütuseid (nafta, diiselõli, solaarõli jt.). Dieseli ringprotsessil töötavaid mootoreid nimetatakse aegalsekäigulisteks või kompressor- diiselmootoriteks. Esimese vedelkütusel töötava diiselmootori ehitas 1897.a. saksa insener R.Diesel. Tsükkel koosneb kahest adiabaadist, isobaarist ja isohoorist. Joonis 17. Mootori töötsükkel soojuse sisseandmisel jääval rõhul. 1.2 - adiabaatne kokkusurumine silindris; 2.3 - isobaarne paisumine sissepritsitud küttesegu põlemissoojuse q1 arvel; 3.4 - adiabaatne paisumine; 4.1 - soojuse eemaldamine isohoorsel protsessil (väljalask) Isobaarset paisumist 2-3 nimetatakse eelpaisumiseks. Eelpaisumise astet leitakse mahtude suhtest: = v3/v2 .
ehitatud aeglasekäiguline kompressor-mootor (vt Joonis 5 .41), mida tänapäeval tuntakse tema looja nime järgi. Kui Otto mootoris komprimeeritakse survetaktil küttesegu, siis diiselmootoris õhku. Kütuse süütamiseks ei kasutata sundsüüdet, vaid see toimub isesüttimise teel komprimeerimistakti lõpus. Kolbmootori Dieseli ringprotsessis (vt Joonis 5 .42) suunatakse soojus protsessi püsival rõhul. Ideaalne Dieseli ringprotsess koosneb kahest isoentroobist, ühest isobaarist ja ühest isohoorist: õhu isoentroopse komprimeerimise 1 2 on korraldatud nii, et komprimeerimise lõpuks ületaks temperatuur kütuse isesüttimistemperatuuri (600 800ºC); seejärel pritsitakse silindrisse diiselkütust, muud rasket vedelkütust või põlevgaasi, mis süttib; isobaarse paisumise 2 3 kestel kütus põleb ja soojushulk q1 viiakse protsessi; järgneb isoentroopne paisumine 3 4 ja isohoorne paisumine 4 1, mille käigus koos termodünaamilise kehaga
annaabi.ee 
