Kõhre sügavamates osades paiknevad rakuterritooriumid ehk rakuõued, mis värvuvad basofiilsed, kuna sisaldavad palju GAG-e. Õuede vahel on interterritoriaalne substants, mis sisaldab korrapäratult paiknevaid kollegeenseid fibrille. Elastne kõhrkude: Esineb elastsust vajavates struktuurides – kõrvalestakõhres, väliskuulmekäigu kõhres, epiglottise kõhres, väikeste bronhide kõhretükikestes jne. Lisaks kollageensetele kiududele on kolmemõõtmeline võrgustik elastseid kiude. Isogeensed grupid koosnevad peamiselt kõhreõõnte paarilistest kondrotsüütidest (vahel on õõntes üksikud rakud). Fibroosne kõhrkude: Eelmise kahe vahepealne üleminekuvorm, esineb eeskätt liigeseketastes ja – meniskides ning selgroolülide intervertebraaldiskides. Põhiaine sisaldab paralleelselt või läbipõimunult paiknevaid kollageensete kiudude kimpe. Kondrotsüüdid paiknevad tavaliselt kõhreõõntes üksikult, kuid esineb ka 2-rakulisi isogeenseid gruppe. 4. Astrotsüüdid
Paikneb organismis piirkondades, kus ta peab taluma paindumist ja olema vetruv – kõrvalestakõhred, kõripealise kõhr jne Elastne kõhrkude on läbipaistmatu ja kollakat värvi Intertsellulaarsubstantsis paiknevad kollageensete kiudude kõrval erinevates suundades kulgevad rohkearvulised elastsed kiud, mis moodustavad ümber kõhrerakkude tiheda võrgustiku Kõhrerakke vähem kui hüaliinses kõhrkoes, paiknevad üksikult või moodustavad kahest rakust koosnevad isogeensed grupid Sisaldab vähem lipiide, glükogeeni ja kondroitiinsulfaate kui hüaliine kõhrkude Fibroosne kõhrkude Fibroosse kõhrkoe põhimassi moodustavad paralleelselt paiknevate kollageensete (kollageen tüüp I) kiudude kimbud Kondrotsüüdid paiknevad kõhreõõntes üksikult või moodustavad väikseid isogeenseid gruppe – tsütoplasma tihti vakuoliseeritud Fibroosne kõhrkude on üleminekuvorm tiheda sidekoe ja hüaliinse kõhrkoe vahel