Carnot’ ringprotsessil on kõrgeim termiline kasutegur kõigist võimalikest ringprotsessidest, mis kulgevad soojusallika ja jahuti ühes ja samas etteantud temperatuurivahemikus. Carnot’i protsessi saab läbi viia ideaalses mootoris kus silinder on täidetud ideaalse gaasiga, silindri seinad on mitte soojust juhtivad ja puudub hõõrdumine. Silindri pea ühendatakse vaheldumisi soojusallikaga ja jahutajaga. Tagastatava Carnot’ ringprotsessi moodustavad kaks isotermset ja kaks isoentroopset protsessi. 1-2protsess on isotermne paisumine (juhitakse juurde soojushulk väliselt soojusallikat) 2 -3 toimub edasine paisumine q – toimel (e isoentroopne protsess). 3 – 4 toimub komprimeerimine, juhitakse q2 T ära soojushulk q2. 4 -1 isoentroopne komprimeerimine. Termiline kasutegur t 1 1 2 ,
37) KO TP p1 Joonis 5.36 Aurujõuseadme skeem Joonisel (vt Joonis 5 .36) kujutatud aurujõuseadme ringprotsess esitati Soti inseneri ja füüsiku, ühe esimese aurujõuseadmete teooria rajaja William John Macquorn Rankine'i (5.07.1820 24.12.1872) poolt ning on tuntud kui Rankine'i ringprotsess. Tagastatavas e ideaalses Rankine`i ringprotsessi Ts diagrammil (vt Joonis 5 .37) kujutab joon 1 2 isoentroopset paisumist soojusjõumasinas algrõhult p1 kuni kondensaatori rõhuni p2, 2 3 kujutab auru täielikku isobaar-isotermset kondenseerumist kondensaatoris, 3 3` vee tagastatavat adiabaatset komprimeerimist toitepumbas rõhult p2 rõhuni p1, 3` 4 vee isobaarset kuumutamist aurugeneraatoris, 4 4` vee isobaar-isotermset aurustumist aurugeneraatoris ja 4` 1 veeauru isobaarset ülekuumendamist ülekuumendis. Madalate
Nüüd uurime selliseid termodünaamilisi protsesse, kus soojus muundatakse termodünaamilise keha kineetiliseks energiaks. Sellised protsessid on mitmesugustes soojustehnilistes seadmetes, näiteks gaasi-ja auruturbiinides, kompressorites, reaktiivmootorites jm. Nende voolamisprotsesside vaatlemisel oletame, et puudub soojusvahetus ja hõõrdumine voolava termodünaamilise keha ning teda ümbritseva kanali seinte vahel, st vaatleme tagastatavat adiabaatset (isoentroopset) voolamist. Gaaside ja aurude voolamine on nende liikumine mööda kanalit ühest piirkonnast rõhuga p1 teise piirkonda rõhuga p2. Kanaleid, mida mööda gaas voolab nimetatakse düüsideks või difuusoriteks . Kui voolamisel piki kanalit toimub gaasi liikumiskiiruse suurenemisel tema paisumine ja rõhu vähenemine siis on tegemist düüsiga ja kui gaasi liikumiskiiruse vähenemisel toimub gaasi kokkusurumine ja rõhu suurenemine siis on tegemist difuusoriga. Voolamise teooria tugineb
annaabi.ee 
