Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"isoentroopse" - 3 õppematerjali

Soojustehnika konspekt
21
docx

Soojustehnika konspekt

helikiiruse. Nendes seadmetes on tegemist TD protsessidega . q = u + l J kg Rakendades TD esimesele protsessile e. voolusel, mis liigub meelevaldse ristlõikega kanalis/torus. Kusjuures see ristlõge võib meelevaldselt muutuda (suureneda/väheneda) on võimalik TD keha voolamise põhivõrrandid. Voolamise protsesse kus kanalid asuvad võib vaadelda tagastatava adjabaatse protsessina (isoentroopse protsessina). Soojusvahetus voolava keskkonna ja teda ümbritsevat keskkonna vahel ei jõua C2 2 C12 - = lt toimudagi. 2 2 q Vähendatakse ringprotsessist ärajuhitavat soojushulka ehk 2 (SKEEM SH.1.20.02.06) Kui gaaside temp on üle 800°C, siis tuleb turbiini labasid jahutada. Isohoorilise põlemisega gaasiturbiini põhimõtteskeem ja töö protsess. Isohoorilises põlemises (SKEEM 3.20.02

Energeetika → Soojustehnika
138 allalaadimist
Soojustehnika eksami küsimused
90
pdf

Soojustehnika eksami küsimused

Soojusallikalt ringprotsessi antud soojushulk q1=sT1, ningr ingpr jahutajale üleantud soojushulk q2=sT2. 16. Carnot’ pöördringprotsess. Tagastatav Carnot’ pöördringprotsess on kujutatud Ts-diagrammil. Termodünaamiline keha paisub olekust 1 isoentroopselt olekuni 4, mille jooksul temperatuur langeb T1-st T2-ni. Sellele järgneb isotermne paisumine 4 3, mille käigus antakse kehale üle soojushulk q0, mis on võrdne pindalaga - A43BA. Nüüd tõstetakse keha temperatuur isoentroopse komprimeerimisega 3 2 väärtuseni T1. Sellega luuakse ühtlasi eeldus soojuse ülekandeks termodünaamiliselt kehalt ümbruskeskkonnale. Isotermsel komprimeerimisel 2 1 lahkub kehalt soojushulk q1 =B21AB. Termodünaamika esimese seaduse kohaselt pöördringprotsessis tarbitud töö, mida Ts-diagrammil esindab pindala 12341. Carnot’ pöördringprotsessi jahutustegur ei sõltu termodünaamilise keha omadustest ning suureneb

Tehnoloogia → tehnomaterjalid
139 allalaadimist
Energia ja keskkond konspekt
113
doc

Energia ja keskkond konspekt

Joonis 5.37 Tagastatava Rankine'i ringprotsessi kujutamine Ts diagrammil Rankine'i ringprotsessi kasutegur on määratud valemiga: q1 - q2 w (h1 - h2 ) - (h3' - h2 ') R = = = (5.0) q1 q1 h1 - h3' kus h1 ­ auru entalpia soojusjõumasinasse sisenemisel (vt Joonis 5 .37) h2 ­ auru entalpia isoentroopse paisumisprotsessi lõpul aurujõumasinas h3` ­ vee entalpia toitepumbast väljumisel h2` ­ vee entalpia küllastusrõhul p2 (alumisel piirkõveral) Alla 3 MPa rõhkudel on toitepumbas tehtav töö (h3`­h2`) tühiselt väike võrreldes aurujõumasinas tehtava tööga ning Rankine'i ringprotsessi kasutegurit võib arvutada lihtsustatult: h1 - h2 R (5.0) h1 - h2 '

Energeetika → Energia ja keskkond
63 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun