Üldiseks seaduspärasuseks on gaaside erisoojuste suurenemine temperatuuri tõusmisel Erisoojust, mida gaas omab antud temperatuuril, nimetatakse tõeliseks erisoojuseks. 57. Adiabaadi astendaja leidmine erisoojuste abil cp c' p Cp k cv c' v Cv 58. Entalpia mõiste Termodünaamilise keha entalpiaks nimetatakse siseenergia (u) ja rõhuenergia (pv) summat: h=u+pv 59. Millega on võrdne entalpia muutus isoentroopilises protsessis. h=h1-h2 60. Nimetage viis termodünaamilist põhiprotsessi. isotermiline (T=konst.), adiabaatiline (dq=0) polütroopiline (c=konst.). isohooriline (v=konst.) isobaariline (p=konst.) 61. Mehaanilise töö väärtus isohoorilises protsessis. dl=pdv ning kuna dv=0 siis protsessis mehaanilist tööd ei tehta. 62. Millega on võrdne isohoorilises protsessis termodünaamilisele süsteemilie juurde või ärajuhitud soojushulk.
· Erisoojust, mida gaas omab antud temperatuuril, nimetatakse tõeliseks erisoojuseks. 58. Adiabaadi astendaja leidmine erisoojuste abil cp c 'p Cp k= = = cv c' v Cv 59. Entalpia mõiste Termodünaamilise keha entalpiaks nimetatakse siseenergia (u) ja rõhuenergia (pv) summat: h=u+pv 60. Millega on võrdne entalpia muutus isoentroopilises protsessis. h=h1-h2 61. Nimetage viis termodünaamilist põhiprotsessi. isotermiline (T=konst.), adiabaatiline (dq=0) polütroopiline (c=konst.). isohooriline (v=konst.) isobaariline (p=konst.) 62. Mehaanilise töö väärtus isohoorilises protsessis. dl=pdv ning kuna dv=0 siis protsessis mehaanilist tööd ei tehta. 63
annaabi.ee 
