pööratava tsükliga soojusmasin, mis töötab Sellise masina kasutegurit on kõige kahe reservuaari vahel. mugavam arvutada S - T teljestikus Carnot' tsükli puhul konstrueeritakse (vt. joonis), sest seal on tsükliks soojusmasin teatud kogusest ideaalsest ristkülik (mis moodustub kahest gaasist, lõpmatult suure mahtuvusega isotermist ja kahest adiabaadist = soojusreservuaarist temperatuuril ja isoentroobist). sama suurest jahutist temperatuuril Olgu horisontaalteljeks S ning . Ühel täistsüklil on neli osa: ristküliku pikkus . Vastavalt 1) Gaas saab temperatuuril entroopia definitsioonile (vt allpool) isotermiliselt soojust saame arvutada üleantud soojusreservuaarist
5.1 Soojusjõuseadmete ringprotsessid 5.1.1 Carnot` ringprotsess Soojusjõuseadmete ideaalseks ringprotsessiks on nn Carnot` ringprotsess, mida esmakordselt kirjeldas 1824.a Prantsuse füüsik N. L. S. Carnot. Ringprotsesside näitlikuks kujutamiseks ja analüüsimiseks kasutatakse pv (rõhkerimaht) ja Ts (absoluutne temperatuurentroopia) diagramme. Carnot` e ideaalne ringprotsess koosneb kahest isotermist ja kahest isoentroobist (vt joonis 3.1): isotermne paisumine (1 2) töötav keha on kokkupuutes soojusallikaga, mille absoluutne temperatuur on T1 ja millelt saab soojushulga q1; isoentroopne paisumise (2 3) töötav keha teeb oma siseenergia arvel tööd ning jahtub absoluutse temperatuurini T2; isotermne komprimeerimine (3 4) töötav keha annab jahutajale absoluutse temperatuuriga T2 soojushulga q2; isoentroopsel komprimeerimisel (4 1) töötava keha temperatuur tõuseb uuesti soojusallika
annaabi.ee 
