Töö teostamise kuupäev: 19.02.2016 ONI UURIMINE LAHUSE JA ÕHU PIIRPINNAL Skeem Töö ülesanne ja töövahendid Määrata pindaktiivse aine vesilahuse pindpinevus sõltuvalt lahuse kontsentratsioonist. Pindpinevuse isotermist leida adsorptsioni isoterm. Adsorptsiooni isotermist arvutada molekuli pindala ja pikkus monomolekulaarses kihis. Stalagmomeeter, mõõtekolvid mahuga 50 ml, pipetid. Töö käik Valmistasin 50 ml lahuse uuritavast ainest (isobutanool) ja veest. Lahjendasin erm. lahuse 1 : 2 6 korda. Hakkasin tilgutama lahuse stalagmomeetriga ning kandma tulemused tabelisse. Tilgutamise meetod põhineb eeldusel, et et tilk rebitakse lahti kapillaari küljest, kui tilga kaal P saab võrdseks pindpinevusjõuga F. st. Lahjendasin iga ning kandma t tilk rebitakse lahti uga F. 1. Arvutan keskmise tilga arvu. Avutan pindpinevuse järgmise valemi abil.
põhjuste hindamine. Katseseadme skeem Joonis 1. Katseseade ERAVAP aine aururõhu määramiseks Kasutatav standard ja mõõtemetoodika Kasutasime standardit ASTM D6378 Curve, kuna selle meetodi puhul ei ole vaja proovi eelnevalt prepareerida. Standard töötab kolmekordse paisumise meetodiga ning mõõdab iga paisumise puhul rõhku, mida kasutab aine või segu aururõhu määramiseks. Katseandmed Ained: etüülbenseen 17,7558 g isobutanool 19,5579 g Kokku 37,3137 g Meetod: ASTM D6378 Curve Tabel 1.1 Segu aururõhk kindlatel temperatuuridel Temperatuur [K] Absoluutne rõhk [kPa] 313,15 7,6 323,15 13,2
Lahjade vesilahuste korral võib lugeda, et , ja võrrand lihtsustub: n H2O x = H2O nx ( 1) Vee pindpinevus leitakse juhendi lisas olevast tabelist vastavalt katsetemperatuurile. Katseandmed Aine: 0,5 M isobutanool, 5 järjestikust 1:2 lahjendust Arvutused: M(C4H10O)=74,12g/m φ=0,805 g/cm3 CM=0,5M 0,5 n= =0,025 mol 20 m g n= =¿ m=n∗M =0,025 mol∗74,12 =1,853 g M mol m 1,853 g V= = =2,3 cm3 ρ g 0,805 3 cm Katse temperatuur 25OC 1. Arvutan pindpinevuse igale konsentratsioonile. Pindpinevus on arvutatud valemiga (1)
ASTM D 1319 Aromaatsed süsivesinikud mahu% max 35,0 EN 14517 Hapnikusisaldus mahu% max 2,7 EN 1601 EN 13132 Hapnikuühendite sisaldus mahu% Metanool mahu% max 3 Etanool mahu% max 5 Isopropanool mahu% max 10 Isobutanool mahu% max 10 Tertsiaarne butüülalkohol mahu% max 7 Eetrid mahu% max 15 Muud O-ühendid mahu% max 10 · Bensiin (briti inglise keeles petrol, ameerika inglise keeles gasoline, saksa keeles Benzin) on peamiselt mootorikütusena kasutatav kergete süsivesinike segu (keeb temperatuurivahemikus 30200°C[1]), kergesti süttiv värvusetu vedelik. Saadakse enamasti nafta töötlemisel. 1
EN 14517 Hapnikusisaldus mahu% max 2,7 EN 1601 EN 13132 Hapnikuühendite sisaldus mahu% Metanool mahu% max 3 Etanool mahu% max 5 Isopropanool mahu% max 10 Isobutanool mahu% max 10 Tertsiaarne butüülalkohol mahu% max 7 Eetrid mahu% max 15 Muud O-ühendid mahu% max 10 2. Mootoriõlid * Triboloogia -> Hõõrdumine -> Kulumine -> Määrimine 2.1 Määrdeainete Ülesanded * Hõõrdumise vähendamine. * Kulumise vähendamine. * Temperatuuri alandamine. * Korrosioonikaitse. * Saastekaitse.
H C C C C C H CH3 CH2 CH2 CH CH3 H H H OH H OH 3. a) butaan-1-ool (n-butanool) b) butaan-2-ool (sec-butanool) CH3 CH2 CH2 CH2 OH CH3 CH2 CH CH3 OH c) 2-metüülpropaan-1-ool (isobutanool) d) 2-metüülpropaan-2-ool (tert-butanool) CH3 CH3 CH CH2 OH CH3 C OH CH3 CH3 4. Rajage põhjendus alkoholide võimele moodustada omavahelisi vesiniksidemeid, mis puudub alküülhalogeniididel. 5
annaabi.ee 
