4.-1. Soojuse isohoorne eemaldamine (gaasid viivad soojuse ära). (teine vastus: 2-3 on isobaarne protsess, 1-2 on adiabaatiline, 4-1 on isohoorne, 4-3 on adiabaatiline) Nimetatud tsükkel toimub komprimeeritud töösegu süütamise teel, kus kütuse pihustamine viiakse läbi suruõhu abil. Silindrisse imetud puhas õhk komprimeeritakse temperatuurini T=300 kraadi, mis seejärel süütab pihustunud kütuse ja õhu segu. Töösegu põlemine toimub ligilähedaselt isobaarsele protsessile, st teadlikult ette määrates kindla kütusepealeandmise seaduspärasuse, võib olla P= const olla kogu põlemisprotsessi jooksul. Sabathe 1) 1.-2. Õhu komplimeerimine 2) 2. Isesüttimise temperatuur 3) 2.-2.’ Isohoorne põlemine 4) 2.’-3. Isobaarne põlemine 5) 3.-4. Adiabaatne paisumine 6) 4. Alumine surnud seis 7)4.-1. Soojuse isohoorne eemaldumine
Joonis 18. Mootori töötsükkel soojuse sissejuhtimisel erinevatel meetoditel. Soojus q1 juhitakse sisse isohoorsel (2-3) ja isobaarsel (3-4) protsessil. Kasutegur on leitav selliselt: = 1 (1/ k-1) ( k 1) / [ ( 1) + k ( 1)] , (102) kus p3/p2 rõhu suurenemise aste peale kokkusurumist. Valemist (102) on näha, et erandjuhul, kui = 1 läheb nimetatud nn. segameetod üle soojuse isohoorsele sissejuhtimise protsessile ja = 1 puhul soojuse isobaarsele sissejuhtimise protsessile. Tuletõrjeteenistuses on peale eelnimetatud sisepõlemismootorite tüüpide kasutusel ka turboreaktiivmootoreid. Nendel on õhu komprimeerimiseks mitmeastmeline telgkompressor, mis võib õhu kokku suruda väga kõrgete rõhkudeni. Töötava keha oleku muutusi sellise mootoritüübi korral on kujutatud joonisel 19. Joonis 19. Turboreaktiivmootori termodünaamiline ringprotsess soojuse isobaarsel sissejuhtimisel. 1
Joonis 5.42 Ideaalse Diesel'i ringprotsessi pv ja Ts diagrammid Segaringprotsessi diagrammidel (vt Joonis 5 .43) kujutab joon 1 2 õhu isoentroopset komprimeerimist rõhult p1 rõhuni p2. Isohooril 2 2` juhitakse protsessi soojushulk q1`, mis Ts diagrammil avaldub pindalana 22`3CA. Teine osa soojust q1" avaldub Ts diagrammil pindalana B2`3CB ja see juhitakse ringprotsessi isobaarselt (joon 2` 3). Kogu protsessi juhitav soojushulk q1=q1`+q1`` avaldub pindalana A22`3CA. Isobaarsele paisumisele järgneb isoentroopne paisumine 3 4 ja protsessis 4 1 eemaldatav soojushulk q2 avaldub pindalana C41AC. Segaringprotsessis tehtud töö w=q1q2 ja see avaldub pindalana 122`341 nii pv kui Ts diagrammil ja protsessi termiline kasutegur valemiga ( 5 .0). 1 k -1 (5.0) ST =1 - k -1 × ( -1) + k( -1)
annaabi.ee 
