Sisevetes elavad näiteks lõhilased. Demograafilised näitajad Keskmine oodatav eluiga on naistel 81,3 aastat ja meestel 76,4. Need kuuluvad maailma kõrgemate hulka Keel Islandil kõneldakse islandi keelt. Vajaduse puudumise tõttu pole seda kunagi ametlikult ametlikuks keeleks kuulutatud. Islandi keel on kujunenud vanapõhja keelest ning on säilitanud palju arhailist. Islandlased saavad aru oma ligi tuhandeaastastest keelemälestistest. Seevastu on islandlastel ja teiste tänapäeva põhjagermaani kõnelejatel teineteisest üsnagi raske aru saada.Islandi purismi tõttu kasutatakse võõrsõnade asemel enamasti neologismidest omasõnu. Islandi nimed Islandlased kasutavad erinevalt teistest skandinaavlastest jätkuvalt oma traditsioonilist nimesüsteemi, mida ennemalt kasutati kogu Skandinaavias. Sellega erinevad Islandi nimed enamikest läänemaailmas käibelolevatest perekonnanimesüsteemidest selle poolest, et kasutatakse
vähem aru kaheksa sajandit tagasi kirja pandud saagade ja Eddade algtekstist. Enamik islandlasi loeb saagasid siiski tänapäeva kirjaviisis ning märkuste abiga. Islandlased ise nimetavad oma keelt viikingite keeleks ning nad on selle üle väga uhked. Ka riiklik keelepoliitika toetab igati keele säilitamist võimalikult puhtana. Kõikidele võõrkeelsetele sõnadele leitakse islandikeelne vaste ja laensõnade kasutamist ei peeta heaks tavaks. Islandlastel pole perekonnanimesid. Igaühel on üka või kaks nime ja on nimetatud isa järgi. Igaühel on patronüüm või isa nimi. Poja puhul lisatakse nime lõppu son ja tütre puhul dottir. Telefoniraamat on koostatud eesnimede järgi ning sellele on lisatud amet. Islandi tähestikus on 32 tähte: Aa Áá Bb Dd Ee Éé Ff Gg Hh Ii Íí Jj Kk Ll Mm Nn Oo Óó Pp Rr Ss Tt Uu Úú Vv Xx Yy Ææ Öö Tähed c (sé), q (kú) ja w (tvöfalt vaff) ei ole islandi keelele omased, neid leidub vaid
olulisel kohal linnud, Islandil on kohatud 369 linnuliiki (2006). Roomajad ja kahepaiksed puuduvad. Saart ümbritsev meri on kalarikas, sisevetes elavad nt lõhilased. Riik Islandi kaart Keel Islandil kõneldakse islandi keelt. Vajaduse puudumise tõttu pole seda kunagi ametlikult ametlikuks keeleks kuulutatud. Islandi keel on kujunenud vanapõhja keelest ning on säilitanud palju arhailist. Islandlased saavad aru oma ligi tuhandeaastastest keelemälestistest. Seevastu on islandlastel ja teiste tänapäeva põhjagermaani kõnelejatel teineteisest üsnagi raske aru saada. Islandi purismi tõttu kasutatakse võõrsõnade asemel enamasti neologismidest omasõnu. Religioon Riik toetab ja kaitseb luterlikku riigikirikut (jókirkjan ('Rahvuskirik' või 'Rahvakirik' ;Islandi põhiseaduse artikkel 62). Sellesse kuulub 84,08% elanikkonnast. Vähemuskonfessioonide seas on: · mitmesugused evangeelsed vabakirikud (üle 5%) · katoliiklus (2,15%)
Roomajad ja kahepaiksed puuduvad. Saart ümbritsev meri on kalarikas, sisevetes elavad nt lõhilased. 4. Rahvastik Keel Islandil kõneldakse islandi keelt. Vajaduse puudumise tõttu pole seda kunagi ametlikult ametlikuks keeleks kuulutatud. Islandi keel on kujunenud vanapõhja keelest ning on säilitanud palju arhailist. Islandlased saavad aru oma ligi tuhandeaastastest keelemälestistest. Seevastu on islandlastel ja teiste tänapäeva põhjagermaani kõnelejatel teineteisest üsnagi raske aru saada. Islandi purismi tõttu kasutatakse võõrsõnade asemel enamasti neologismidest omasõnu. Religioon Riik toetab ja kaitseb luterlikku riigikirikut (jókirkjan ('Rahvuskirik' või 'Rahvakirik';Islandi põhiseaduse artikkel 62). Sellesse kuulub 84,08% elanikkonnast. Vähemuskonfessioonide seas on: · mitmesugused evangeelsed vabakirikud (üle 5%)