natuke teiselt kontinendilt ja rahvastelt ning nõnda luues oma unikaalse segu. Territoorium, kus tänane Türgi asub, on olnud mõjutatud paljude rahvaste poolt- pisut klassikalist Euroopat ning islamistlikku Kesk-Ida. Rooma Impeeriumi jagamisel ida ning lääne osadeks jäi Väike-Aasia Bütsantsi valdusesse ning selle riigi keskuseks sai Konstantinoopol (tänane Istanbul). Islamiusuliste saabumine tänapäeva Türgi aladele jagas maa kristlikuks Bütsantsiks läänes ning islamlikuks ida-osaks. Ottomani impeerium oli paljurahvuseline ning mitmekultuuriline. Uue Türgi riigi looja Atatürk arendas riigis just keelt ning religiooni. Atatürki ning tema järgijate juhtimisel sai Türgist äärmiselt ilmalik ning Lääne-suunitlusega riik. Uuendati keelt- araabia kiri vahetati rooma tähestiku vastu. Türgi muusika ning kirjandus on suurepärased näited kultuurilisest segunemistest. Paljud
valitsemisele. Nendega läbikäimine ei olnud eriti hea. 4) Suhted – (omavahel ja muu maailmaga) - islamimaailm toona (ka tänapäeval) näeb asja sellisena: sisering=dar al islam, maa-ala, kus valitseb islami seadusandlus, ideaalis peaks olema terve maailm, aga kaardi järgi väiksem. väisring=dar al ahar, sõjamaailm, kus islamist pole mingisugust jälge, sellel pole mitte mingisugust mõju ja see tuleb teha igal juhul islamlikuks (kas veenmise või sõja kaudu). Vahepealne maailm=dar al ... , kus moslemid on olemas, neid ei kiusata taga, aga nad ei valitse ka. „püha sõda“ – algselt ainult sõjaline tähendus, hiljem vaimne tähendus 4 tšihaadivõimalust: - mõõgatšihaad – sõda uskmatute vastu ei ole midagi eriskummalist ja seda tuleb pidada kui teisiti ei saa - südametšihaad – võitlus selle nimel, et veenmise teel saaks inimene ise valgustatuse ja võtaks islamliku maailmapildi omaks