otsustades USA pankrotti ajada väikeste sõdadega. See on tal ka peaaegu õnnestunud. Suure tõenäosusega oli 11. septembri terrorirünnak põhjustatud sellest, et USA tahtis suurendada oma võimu Lähis-Idas. Ka varem on ajaloos nähtud, et islamlased ei poolda tihti enda hirmuvalitsejaid nagu Al Qaeda, aga nad on nõus nendega ühinema, et eemal hoida võõrvalitsejaid nagu umbes 30 aastat tagasi venelasi. Minu jaoks on muret tekitav Eesti osalemine islamivastases liikumises. Just eestlased võiksid Nõukogude okupatsiooni kogemusest teada, et pakistanlased toetavad Afganistani Talibani seetõttu, et neis nähakse vastupanujõudu maa okupatsioonile. Oleks tulnud ära kasutada olukorda, et suures osas araabia maailmas mõisteti bin Ladeni käitumine hukka. Hetkel puudub lahendus Lääne ja Ida probleemile. Üks nendest gigantidest peab hävima, kuna ei USA ega ka Afpak pole kompromissideks valmis. Maailma jaoks on küsimus
Vietnami sõja vastu, tegutsesid sarnasest meelelaadist ja motivatsioonist lähtudes, ehkki asetusid vastandlikele poliitilistele poolustele. Mõlemad nõudsid, et suur ja tugev lõpetaks väikse ja nõrga vastu suunatud ahistamise. See on põhimõte, millele me võlgneme oma vabaduse ning me peame seda kaitsma. Ja ohtlik on Eesti riikluse idee sidumine mingi jäiga ja jäädavalt parempoolse ideoloogiaga. Seda enam, et USA loomulik dialoogipartner islamivastases sõjas on tegelikult Venemaa, kes on hädas Tsetseeniaga. Igasugune suurriikide poolt loodav maailmakord, mis ei tugine mitmepoolselt aktsepteeritud rahvusvahelise õiguse normidele, ei hooli kindlasti ka Eesti riiklusest. Süütu, kuni pole süüdi. Mitmeid kaalukaid poliitilisi otsuseid saab teha vaid jah-ei skaalas. On tõepoolest tõsi, et inimest ei ole võimalik näiteks mingis konkreetses kuriteos osaliselt süüdi
annaabi.ee 
