2. Kuidas olid omavahel seotud linnad ja neid ümbritsevad maapiirkonnad? Mil moel tõi ühe areng kaasa teise majandusliku edenemise? Sõjapidamist hakati reglementeerima ja rohkem sõlmiti kokkuleppeid, mis keelasid kasutada relvi. See aitas jõudsalt areneda inimühiskonnal ja rahvaarvul kahekordistuda. Sõjapidamine liikus piirialadele, kus korraldati vallutussõdu, et laiendada kristliku maailma. Hakati tootma puitu, rauda, tina ja mett, mis viidi islamiriikidesse ja nii edendati Euroopa kaubandust. 3. Võrdle ühiskondlikku korraldust linnas ja maal. Kummal juhul on võimalik rääkida suuremast demokraatlikusest? Maal olid üldiselt talupojad harimas maad, mis neile ei kuulnud. Talupoegadel tuli kanda koormisi maa kasutamise eest- nad pidid töötama teatud hulga päevi isanda majapidamises ja osa saagist neile andma. Kui talupoeg tahtis vilja jahvatada, pidi ta selle isanda veskisse viima ja selle eest tasuma.
Kellelegi pole otsa ette kirjutatud, et tema võib olla järgmine ründaja ja kuulub antud rühmitusse, samas ei saa ka üldistada, et kõik islamiriiki kuuluvad inimesed on terroristid ja hakata neid vahistama. Muidugi tuleks karmistada piire ja pagulaskriisi tõttu sisse lastavad immigrandid tuleks kindlasti väga põhjalikult üle vaadata. Samuti usun, et suurriikide abi on tihti vaid nende endi vajadus minna ja näidata enda võimu, ehk siis vähem enda nina toppimist islamiriikidesse tuleks ka kasuks". „Oht, et Eesti on järgmine suure terroriakti sihtmärk, on peaaegu olematu. Hetkel on äärmuslasi huvitanud vaid need riigid, kes on neid häirinud. Ehk siis rikkamad riigid, kes islamiriikides on käinud „korda“ loomas, kukutades võimult inimesi, kellel on suur toetajaskond, ning kogunud nii endale vaenlasi. Sellelsamal põhjusel on terroriaktid toimunud Ameerikas, Prantsusmaal ja Brüsselis," ütles ta.