legitiimsusega. Probleem on selles, et nad suur osa riike on Euroopa imperialismi suvalised, kui mitte kapriisidest sõltunud produktid ja nende piirid ei lange kokku isegi mitte etniliste gruppide piiridega.1 Sudaani puhul on saatuslikuks saanud mitte etnilised vastuolud, vaid ühe formaalse riigi piiridesse surutud kaks rassi ja mitu religioosset kogukonda, seal hulgas domineeriv islam ja vähemusse jääv kristlus ja animism. Sudaani loetakse üldiselt islamimaaks, sest sunniidi elanikkond moodustab rahvaarvust, 34,5 miljonist inimesest, 75%, kristlasi on 5% ja muu-usulisi 25%. Nagu endise Talibani Afganistani ja 1979. aasta järgse Iraani puhul, on tegu fundamentalistliku islamireziimiga teokraatliku riigiga sõjavälise diktatuuri all. Sudaani territoorium moodustub suurelt osalt muistsest Nuubiast, mille 1820-22 vallutas islamistlik Egiptus, ning rajas ka riigi praeguse pealinna Hartumi. Sudaan
Kahe sõja vahelisest ajast ja mismoodi kirjutab Euroopa ühisest turvalisest kodust muutus sellisteks vaenutsevateks poolteks. Hästi palju muutis Esimene Maailmasõda inimeste arusaami, hoolimist ja üksteise vastu huvitatust ja kõike seda. Esimene maailmasõda toob relvastuses uued relvad: tankid ja keemiarelvad. Esimese maailmasõja ärel lagunevad mitmed impeeriumid: Austria-Ungari, Venemaa, Osmani. Tekivad uued rahvusriigid näiteks ka Eesti 1918. Ja Türgi muutub esimeseks ilmalikuks islamimaaks. Enamlased teevad Venemaal esimese kommunistliku riigi. Tähtsaks hakkab muutuma ka Ameerika Ühendriikide roll. Esimese maailmasõja tulemusel süvenevad need languse ja hävingumeeleolud loomeinimestes veelgi, sest see, mis sõjas toimus ja mis pärast seda Euroopas toimub, see pole mõistusepärane. Tekivad meeleolud, et elu pole võimalik käsitleda mõistuslikult, peab pöörudma absurdi, kujutama abstraktselt. Kujunevad sellised asjad nagu