- rahulolematus tööga - teise liiga suured ootused/nõudmised, nt tööl või koolis - rollikonfliktid (nt ülemus nõuab pidevalt ületundedide tegemist ja kannatab lapsevanema roll) jm Stressi võivad tekitada ka meeldivad sündmused, millega kaasnevad suured elumuutused ja vajadus kohaneda, näiteks: - kooli lõpetamine - uuele töökohale asumine - abiellumine - lapse sünd jm Stressitaluvus on individuaalne, sõltub palju isksuseomadustest. A-tüüpi isiksus (kiired, teevad mitut asja korraga, vihastavad kergesti, kannatamatud, ei oska hästi puhata, on pealiskaudsemad suurem tõenäosus stressile). B-tüüpi isiksus (rahulikumad, põhjalikumad, oskavad puhata, seavad realistlike eesmärke). STRESSI STAADIUMID: 1) Häirestaadium Algab stressoriga kokkupuutumisest. Inimene kogeb ärevust, tunneb, et tal ei ole vahendeid ja võimalusi tekkinud olukorda lahendada (nt saab teada, et järgmisest
. “ Henri Bergson – naer on olemuselt sotsiaalne – väljaspool gruppi kaotab naer oma tähenduse ning muutub olematuks. Naer toimib ühiskonnas korrektiivina. Rod Martin – vahel naerdakse ka üksinda olles, televiisorit vaadates, raamatut lugedes või mõnd naljakat seika meenutades. Sellisel juhul on naer “pseudu-sotsiaalne”, sest reageeritakse karakterile – inimesed on siiski kaasatud. Kuidas kujuneb nali? Kas huumor = nali? – mitte alati Huumori taju sõltub soost ja isksuseomadustest. Naised on huumorile rohkem avatud, kuid nalja teevad rohkem mehed. Huumor on tervislik! – kui me naerame, siis see reaktsioon tekitab head kehakeemiat! Inkongurentsuse teooria (ebaühtivus) 1. Võimalik inkongruentsus: viitab sündmustele, mis võivad tõenäoliselt eksisteerida (kurel on sadul) 2. Võimatu inkongruentsus: viitab sündmustele või nähtustele, mis ei saa eksisteerida (maantee sööb autosid) Virgutus-turvalisus/vabastus teooria
annaabi.ee 
