Tunnetuslik ja sotsiaalne areng. Väikelapseiga: Motoorne käitumine piiratud. Mida laps on suuteline tegema 4;6;8 kuuselt ning 1; pooleteist ja 2 aastaselt. Koolieelikuiga ja kooliiga Koolieelikuiga: 2. kuni 6. eluaastani. Motoorne areng täiustub. On suuteline sooritama keerulisemaid tegevusi (nt: saapa paelade sidumine). Kooliiga: 6. kuni 11. eluaastani. Kordinatsiooni areng. Õpib joonistama ja kirjutama. Puberteet ja varane täiskasvanuiga Puberteet ehk murdeiga: 11. kuni 16. eluaastani. Tüdrukud kasvavad kiiremini. Kasvamine lõppeb tavaliselt noorukieas 16.-20. eluaasta paiku. Varane täiskasvanuiga: 20. kuni 40. eluaastani. Inimesed on oma füüsiliste võimete kõrgtasemel. Keskmine- ja hiline täiskasvanuiga Keskmine täiskasvanuiga: 40-60 aastaselt. Langemine ehk allakäik. Ebameeldivuste vähendamine. Hiline täiskasvanuiga: 60 aastane ja vanem. Haigused. Täname Kuulamast!
SIGMUND FREUDI PSÜHHOSEKSUAALSE ARENGU TEOORIA • Alateadlikud soovid ja mälestused • „jäämäe veepealne osa" • Lapseea kogemuse mõju • Tasakaalu püüe – sisemised tungid vs ühiskonna normid ARENGUSTAADIUMID FREUDI JÄRGI 1) Prelatentne periood (sünd - 6a) oraalne periood (sünd-1a) anaalne periood (1-3a) falloslik periood (3-6a) – Oidipuse/Elektra kompleks 2) Latentne periood (7-10a) – teadmiste omandamine 3) Genitaalne periood (10a-täiskasvanuiga) – seksuaalsus •)Fiksatsioon – tagasi pöördumine JEAN PIAGET KOGNITIIVSE ARENGU TEOORIA 1) Sensomotoorne periood (0-2a) 1) Reflekside periood – imemine, haaramine 2) Esmased tsirkulaarreaktsioonid ehk käivitusreaktsioonid (1,5- 4.elukuud) – „paneb kokku“ erinevaid liigutusi 3) Teisesed tsirkulaarreaktsioonid (4-8elukuud) – avastab sündmusi endast väljaspool, keeramine, roomamine 4) Teiseste tegevustmudelide koordinatsioon (8-12kuud) – aeg, ruum,
ELUKULG Jelizaveta Kalinina Õ14-2 Elukaar on inimeste elukäik sünnist surmani. Väikelapseiga Lapseiga Noorukiiga Täiskasvanuiga Vanuriiga VÄIKELAPSEIGA Ämmaemanda roll Abitu Esimesed kogemused Kõne omandamine LAPSEIGA Tõsised haigused on haruldased Kooliõde Suhtlemine väljaspool Kogub teadmisi Lubatu, keelatu Autoriteet - õpetaja NOORUKIIGA Puberteet Sõltumatus Füüsiline aktiivsus Konfliktne periood Töö ja mängimine TÄISKASVANUIGA Tööelu Karjäär Perekond Keskea kriis Sõltumatus Istuv eluviis
Selle perioodi kriisidele on omane üldjuhul emotsionaalsus, hajevil olek, üleva meeleolu ja depressiooni perioodid. Edukas toimetulek sellega annab noorele tugeva enesetaju; ebaõnnestumine tekitab meeltesegaduse, mis võib avalduda apaatia v mässumeelsusena. seotud kaaslaste rühmadega; liidri mudelitega; (olla mina ise (või mitte olla); jagada omaette olemist) · Noorusiga. Intiimsus ja solidaarsus/isolatsioon (varajane täiskasvanuiga) Inimesed õpivad sel perioodil väärtustama lisaks iseendale ja "meid", sest alustavad uut eluetappi, mis eeldab ühistegevust ja ühist riski. Need, kes suudavad allutada oma egoistlikke huve ja arendada vastastikku võrdväärset ühistegevust, tunnevad end isoleerituna. seotud sõprade, seksuaalpartnerite, võistlus-ja koostööpartneritega; (minetada ennast, leida end teises) · Täiskasvanuiga. Generatiivsus/stagnatsioon (küps täiskasvanuiga). Iga annab
annaabi.ee 
