S. Freud (1856-1939) psüühika struktuur L. Festinger kognitiivne dissonants E.Tolman (1886-1959) kognitiivne kaart (cognitive map) F. Bartlett (1886-1969) skeemi kontseptsioon; aktiivne organiseeritus J. Piaget (1989-1980) intellekti teke ja areng (geneesi, astmelisuse idee) H. Werner (1890-1964) mikrogenees; üldised tajud muutuvad diferentseeritumateks H. Ebbinghaus mälu uurimine "New Look" J. Bruner tunnetus on valiv aktiivne kategoriseerimisakt, mis on määratud isiskuslike motiivide, kultuuriliste ja sotsiaalsete faktoritega H.Simon, A. Newell kognitiivsete protsesside modelleerimine arvutiga Informatsioonitöötlussüsteem ("piilumine musta kasti"). (Allikas: Bachmann, T. (1984).Informatsioonitöötlus kognitiivses psühholoogias. Tartu: TRÜ) Ralph Norman Herber: Inimesi iseloomustab naiivne realism. Arvatakse, et see, mida tajume on lihtne, närvisüsteemi kaudu peegeldunud väliskeskkonna pilt ning psüühika sisuks see, mis
S. Freud (1856-1939) psüühika struktuur L. Festinger kognitiivne dissonants E.Tolman (1886-1959) kognitiivne kaart (cognitive map) F. Bartlett (1886-1969) skeemi kontseptsioon; aktiivne organiseeritus J. Piaget (1989-1980) intellekti teke ja areng (geneesi, astmelisuse idee) H. Werner (1890-1964) mikrogenees; üldised tajud muutuvad diferentseeritumateks H. Ebbinghaus mälu uurimine "New Look" J. Bruner tunnetus on valiv aktiivne kategoriseerimisakt, mis on määratud isiskuslike motiivide, kultuuriliste ja sotsiaalsete faktoritega H.Simon, A. Newell kognitiivsete protsesside modelleerimine arvutiga Informatsioonitöötlussüsteem ("piilumine musta kasti"). (Allikas: Bachmann, T. (1984).Informatsioonitöötlus kognitiivses psühholoogias. Tartu: TRÜ) Ralph Norman Herber: Inimesi iseloomustab naiivne realism. Arvatakse, et see, mida tajume on lihtne, närvisüsteemi kaudu peegeldunud väliskeskkonna pilt ning psüühika sisuks see, mis