haldusorganisatsioonist väljaspool asuvad adressaadid, niisiis pole haldusaktideks teenistusjärelvalve aktid jne. Kokkuvõtlikult võib öelda, et haldusakt materiaalses mõttes on haldusfunktsiooni teostamise akt, mis reguleerib üksikjuhtumeid. HMS § 51 lg 2 Üldkorraldus haldusakti eriliik, ka siin on tegemist üksikjuhtumi reguleerimisega: Adresseeritud üldiste tunnuste alusel kindlaksmääratud isikutele, vastav isikutering on objektiivselt teatud tunnuste abil määratletav, nt keelatakse kõikides KOV kauplustes alkoholimüük. Üksikjuhtum Korraldus võib olla suunatud ka teatud asjale. Asja kaudu on üldkorraldus suunatud ka isikute õigustele ja kohustustele kindlaks võidakse määrata nt avaliku raamataukogu kasutamise kord. Haldusakti määratlemisel on praktiline tähtsus. Näiteks vaatavad halduskohtud kaebusi ja proteste läbi üksnes materiaalselt mõistetud haldusaktide peale. B
21 Joonis 7. Projektijuhi töö neli põhisuunda. Projektijuht ei juhi ainult oma alluvaid, vaid peab tegutsema nö. mitmes erinevas suunas (vt. joonis 7). Projekti edu sõltub projektijuhi võimest mõjutada koostööle teisi isikuid vahel on selleks üsna ähmaste piiridega grupp inimesi, vahel aga ametlikult moodustatud meeskond. Oluliste projektide puhul on meeskond peamine isikutering, keda projektijuht peab mõjutama projektiedu saavutamiseks. Peamine projektijuhi roll meeskonnaliikmete juhtimisel on nende motivatsiooni ja projektile pühendumise tagamine olenemata sellest, kas töötatakse projektijaoks täis- või osaajaga. Selliste meeskondade ajutine iseloom, liikmete erinevad teadmised, huvid ja taust ning projektivälised tööülesanded, millega nad peavad tegelema muudavad projektimeeskonna juhtimise tihti raskeks.