vastaspoole tegelikke motiive, seisukohti, hirme ja ootusi mõista. See, kuidas inimesed konfliktis käituvad, on väga isikupärane. See tähendab, et sageli me valime endale ise rolli, mitte seda ei anta meile ette. 2.4. Muljejuhtimine Üheks üldinimlikuks püüdeks on soov jätta endast hea mulje. See püüdlus on mitmeti tähenduslik ka konflikti jaoks. Esiteks, konflikti mõjutab väga oluliselt see, kellena nähakse teist osapoolt. Mulje kujunemist teisest inimesest nimetatakse isikutajuks. Teiseks, konflikti põhjuseks ja süvendajaks võib saada inimese imago kahjustamine. Kolmandaks, kaugelearenenud konfliktides võivad osapooled sihipäraselt tegelda teise osapoole maine kahjustamisega. Konflikti arenedes võib teise maine kahjustamine ja endast hea mulje jätmine saada omaette eesmärgiks. Oleme endast jäetava mulje suhtes tundlikud, sest mulje on seotud meie minapildiga. 18
Konfliktide puhul on tihti probleemiks madal empaatiavõime või suutmatus või ka tahtmatus ennast teise olukorda asetada. See, kuidas inimesed konfliktis käituvad, on väga isikupärane. Teisisõnu, erisugune konfliktikäitumine tuleneb suuresti sellest, et inimesed on erinevad. Isikupära avaldub ka konfliktis. See tähendab, et sageli me valime endale ise rolli, mitte seda ei anta meile ette. 3.4 Mulje juhtimine Mulje kujunemist teisest inimesest nimetatakse isikutajuks. Vastavalt sellele, kuidas me teist inimest tajume, me temasse ka suhtume. Suhtumine omakorda loob inimese käitumise.Inimese jaoks on oluline, missuguse mulje ta jätab endast teistele inimestele. Oleme endast jäetava mulje suhtes tundlikud, sest mulje on seotud meie minapildiga. Kui muutub mulje, mille jätame, peaksime korrigeerima ka arusaamist ja suhtumist iseendasse. Me pigem kaitseme oma positsiooni ega ole valmis seda hõlpsasti muutma
annaabi.ee 
