kindlale alale on liitnud inimkonna üksteisest suhteliselt tihedalt üksteisest sõltuvate “rakkude” kogumiks. Tsüklilisus ja süsteemsus kui meie universumi omapära on inimese jaoks alati oluline olnud kuid seda veidi teistsugusel, müütilisel viisil. Vanaaja inimesele oli maailm holistiline tervik, mille olemust intuitiivselt tajuti, suhtumine ümbritsevasse oli emotsionaalne ja tunnetuslik ning ümbritsevat keskkonda isikustav – jumalustav-divineeriv. Inimene tajus oma vahetut sõltuvust loodusest ja austas ning kartis teda, kuid masinatest sõltuv ühiskond omab eelnevast hoopis erinevat, pragmaatilist, süstematiseeritud maailmatunnetust, loodus ei ole enam keegi, vaid miski mis on kontrollitav ning millega võib manipuleerida. Religiooni asemele on tulnud teadus ja Jumala asemele Internet. Ka inimpopulatsiooni meeletu kasv ning sellega kaasnev globaliseerumine on suuremate
ette ennustada. Sellest tulenevalt eeldavad teenuses osalejad selget kontrolli kontakti üle. (Fitzsimmons, 1997, lk. 248) Välja töötatud tüpoloogia kohaselt jaotatakse teenuse ostjad ehk kliendid nelja gruppi. Kokkuhoidja klient on nõudlik klient, kes tahab maksimaalselt suurendada omandatu väärtust oma aja, pingutuse ja raha kulutuste suhtes. Eetiline klient tunneb moraalset kohustust toetada sotsiaalselt vastutustundlikke ettevõtteid. Isikustav klient lähtub teenuse saamisel eelkõige tänulikust suhtlemiskogemusest nagu äratundmine ja vestlus. Mugav klient on klient, kelle jaoks on teenuse saamisel oluline mugavus. Sellised kliendid on nõus maksma kallimat hinda isiklikult neile suunatud suhtlemise ning mugavuste eest. (Fitzsimmons, 1997, lk. 247) Kokkuvõttes on käesoleva bakalaureusetöö autori arvates teenindustaseme põhiliseks faktoriks teenindav personal. Taseme kujunemise protsessi üheks oluliseks osaks on
annaabi.ee 
