Alates 01.01.1994 jõustunud sotsiaalmaksuseaduse muudatuste kohaselt hakkas Eestis kehtima ühtne sotsiaalmaks maksumaaraga 33%, mis jaguneb pensionikindlustuse osaks (20%) ja ravikindlustuse osaks (13%). Maksu tasumine ja aruandlus toimusid kuni 1999. aastani siiski mõlema osa kohta eraldi. Olulised muudatused toimusid uue sotsiaalmaksuseaduse (RT I 1998, 40, 611) kehtima hakkamisel 1. jaanuarist 1999. Sotsiaalmaksu administreerimine anti üle maksuametile, maksuarvestus muudeti isikustatuks ning kassapõhiseks. Maksuarvestuse ümberkorraldamine oli eelkõige tingitud pensionireformist. Sotsiaalmaksu isikustamine oli vajalik uue pensionide arvestamise korra rakendamiseks. Praegu kehtiva süsteemi jargi koosneb vanaduspension kolmest osast: baasosast, staaziosakust ja kindlustusosakust. Sotsiaalmaksu maarasid ei ole alates 1992. aastast tõstetud, kuid 2002. aastal rakendusid taiendavate sotsiaalkindlustuse liikidena töötuskindlustus ja kohustuslik kogumispension, mis
Aastatel 1991-1994 eksisteerisid eraldi sotsiaalmaks ja ravikindlustusmaks. Ravikindlustusmaksu kogusid haigekassad ja seda ei loetud ametlikuks maksuks. Oli loodud 22 iseseisvat haigekassat, kes kogusid maksu ja sõlmisid teenusepakkujatega lepinguid teenuse saamine või selle kvaliteet sõltus konkreetsest haigekassast; Aastatel 1994-1998 koguti ja peeti arvestust sotsiaalmaksu ja ravikindlustusmaksu kohta eraldi Alates 1999 kogutakse vaid ühtset sotsiaalmaksu ning sotsiaalmaks muutus isikustatuks; Samast ajast on vanaduspensioni arvestus osamaksupõhine ehk pensioni suurus sõltub tehtud osamaksetest varem oli pensioni suuruse määravaks faktoriks tööaastad. Kohustuslik kogumispension ja töötuskindlustus Kohustuslik kogumispension (sundkindlustus) ehk pensioni teine sammas. Kohustuslik kõigile, kes on sündinud alates 01.01.1983. a; Kehtestati alates 2002; Pensionfondi haldaja on valitav;
annaabi.ee 
