hiilgavast teerajajast, kui ta laulis musta muusikat valgete stiilis ja kinkis maailmale midagi tõeliselt originaalset." Buddy Holly: "Ilma Elviseta poleks keegi meist suutnud seda teoks teha." Kriitik Greil Marcus 1992. aastal antud selgitusest artiklile, mille ta kirjutas ajakirjale Rolling Stone Elvise surma puhul 1977. aastal: «Ma ei kirjutanud «tegelikust persoonist», vaid persoonist, keda ma kuulsin kõnelemas Elvise muusikas; kirjutasin idee isikustamisest. Neid ideid oli palju vabadus, piirangud, risk, mõjuvõim, seks, repressioon, noorus, traditsioon, uudsus, süü ja selle eest põgenemine kõik see oli kuulda. Kantrilaulja Bob Luman 19aastase Elvis Presley kontserdist Texases: «See tüüp tuli välja punastes pükstes, rohelise ürbi ja roosa särgiga. Tal oli mõnitav irve näol ja ma vannun, et ta seisis mikrofoni ees vähemalt viis minutit, enne kui ennast liigutas
ringis lubatud, et kellelegi Elvis meeldiks, sest ta oli paks, fashist ja mida kõike veel. Ma tavatsesin öelda, et see ei loe. Kui meeldib, siis lihtsalt meeldib. Ega ei pea ju tema moodi välja nägema või käituma nagu tema.» Kriitik Greil Marcus 1992. aastal antud selgitusest artiklile, mille ta kirjutas ajakirjale Rolling Stone Elvise surma puhul 1977. aastal: «Ma ei kirjutanud «tegelikust persoonist», vaid persoonist, keda ma kuulsin kõnelemas Elvise muusikas; kirjutasin idee isikustamisest. Neid ideid oli palju - vabadus, piirangud, risk, mõjuvõim, seks, repressioon, noorus, traditsioon, uudsus, süü ja selle eest põgenemine - kõik see oli kuulda. Oma reaktsioonide allikani tungida püüdes ei mõtestanud ma Elvist kui inimolendit, vaid kui üht jõudu, mingit igas kultuuris eksisteerivat vältimatust, mis tahab temast enesele luua kõikehõlmavat metafoori. See, tahtsin ma turvalisel moel öelda, oli sama, mida Herman
Laev: Noa laev (kiudpilve-moodustis), õhulaev (dirizaabel), kõrbelaev (kaamel), elulaev (saatus, elukäik, elu on nagu meri, elu on nagu merereis), riigilaev (riik). · Antropomorfism: tuul otsis enesele kodu · Metafoori alaliik. Personifikatsioon: elusa olendi, tavaliselt inimese omaduste ja võimete omistamine asjadele, loomadele, abstraktsetele nähtustele. Öö tallas päikese jäätund rabahauda, surm raskel käel taob süsimusta rauda · Isikustamisest lähtub ka allegooria: abstraktse mõiste konkreetne kujutus, kehastus, näiteks: eesel rumaluse kehastusena, lõvi julguse ja jõu kehastusena. · Sünesteesia: eri meelte aistinguid märkivate sõnade ühendamine, nt päike kõliseb taevas, vihmajärgne leige lõhn, helivärving. · Hüperbool ehk liialdus: · Litootes ehk vähendamine: · Oksüümoron: näiline vasturääkivus, vastandlike, teineteist loogiliselt