kehtiva õiguse vastu. · Riigi rahvas need on riigi kodanikud. · Kodakondsusseadus. 2. Riigi territoorium(juriidiline tunnus) · Riigid tekkisid läbi territooriumi. · Õigusnormidega paika pandud. · Üks riik eraldi ei saa otsustada territooriumi üle, neid peab olema vähemalt kaks. · See on rahvusvahelise õiguse probleem. · Territoriaalprintsiibi eelistamine isikuprintsiibi ees valdavalt ei sekku teine riik teise riigi territooriumil elavate kodanike ellu. 3. Suveräänsus(juriidiline tunnus) · See tähendab, et riigil puuduvad põhimõtteliselt juriidilised kitsendused käitumiseks siseriigis ja suhtlemiseks rahvusvahelisel areenil teiste riikidega. · Ülemvõim. Riigivormid · Vorm ja sisu on omavahel seotu. · Aristoteles: 1. demokraatia valitseb rahva enamus.
Eestis lähtutakse ius sanguinis põhimõttest, mitte ius soli. Osa lubasid, kohustusi kehtivad ainult kodanikele (erakondadesse kuulumine, sõjaväeteenistus). Riikidele on suur välismaalaste arv ohtlik, sellistel puhkudel võidakse rakendada õigust, mis pole päris sobiv või loomupärane. Riigi rahva hulka kuuluvad ka välismaal elavad riigi kodanikud. Kollisioonide vältimiseks ei rakendata välismaal riiklikku võimu territoriaalprintsiibi arvestamine isikuprintsiibi asemel. Välismaalaste seadusega kehtestatakse välismaalaste töötingimused, saabumine, õigused jne (lubatud see, mis kodanikele, kui pole teisiti sätestatud). Demokraatlikes riikides in riigivõimu teostajaks rahvas ise oma hääleõiguslike kodanike näol. Hääleõiguslik on täisealine kodanik, kes on pole kuulutatud teovõimetuks ega kanna kohtulist karistust kinnipidamiskohas. 2.2. Riigi territoorium