52. Filosoofilise proosa meistrid on Sokrates ja Platon 53. Sokrates ei pannud midagi kirja. Tema pilased esitasid pma petaja vaateid nn filosoofiliste dialoogidena. Sokrateselt on tulnud kaks mttetera: 1) Ma tean, et ma midagi ei tea 2) Platon rajas oma kooli, kuulsa Akadeemia; ta on nn filosoofilise idealismi rajaja 54. Selgita mte platooline armastus : algselt thendas armastust idee vastu (Platoni jrgi), hiljem ka sugupoolte vaheline, kuid aseksuaalne. Armastus on sgavalt isikuprane, intiimne, spontaanne ja suurel mral teadvustatud nhtus, ainult osalt allub see mistusele ja tahtele. 55. Aristoteles oli Platoni pilane. Ta li filosoofia ja teaduste terminoloogia. Kirjandusloo jaoks on esmathtis tema teos "Poeetika" kige varasem ksitlus kirjandusest. Esimene, silinud osa rgib tragdiast ja eeposest, teine kaotsi linud osa ksitles komdiat ja naeru. Aristoteles oli Aleksander Suure petaja. Vana mehena rajas Ateenasse kooli Lkeoni, sellest on tulnud sna ltseum. 56
hvede jaotumise hiskonnas. Lk 395-396 Mats Traat tleb oma sel sajandil juba kaheksandas luulekogus Soe htu meie albile ja allakinud ajale halvasti.Ta teeb seda sageli klassikalistes vrsivormides,kasutab inversiooniohtrat snajrg,kaksiksnu ja liitriimne,saavutades sellega pris kummalise tulemuse.Mnes intensiivsemas tekstis vib aimata Rooste epigooni:ja rkivaid masinad teevad meie ndalatest koopiad,aga vunki jbi ikkagi vheks.Paistab,et Piik on autor,kel lheb veel aega,et ttada vlja isikuprane maailmangemine ja keelekasutus,mis tstaksid just selle luuletaime teiste taustal esile.Praegu tundub,et kige ehedamalt tuleb ta vlja armastusest ja meheksolemise kannatusest kirjutamine. Lk 397-398 Kirgastumisega hdade vastu Eestis on ka mitmeid luuletajaid,kes pakuvad sootsumi ja ldse elu hdadega toimetulekuks teatavat kirgastavat eneseleidmisteed.Mathural ilmus eelmisel aastal lausa kaks luuleraamatut Inimene on rohi algab lihsustava dualistliku sotsiaalkriitigaga