Betti Alveri luules, kuid nende tähistamine on alati ainult vahend poeetilise üldistuse või sümbolini jõudmiseks. ,,Tolmu ja tule" luulekeel sujub vabalt ja nõtkelt, selgelt ja loomulikult. Sundimatult suudab see väljendada keerukaidki mõtteid. Värss on täiesti vaba täitesõnadest, täpne riim kõlab endastmõistetavalt puhtalt, vähimagi pingutuseta. ,,Tolm ja tuli" on Betti Alveri lüürikuteekonna särav lähteteos, milles sügavalt isikuomast rikastab loov suhtlemine maailmaluulega. ,,Tolmu ja tule" valmimise aegu ütles Alver, et ta otsib ,,uut vormi ja lähenemisvõimalust ainele". Kümnendi lõppaastail teiseneski ta luule jätkuvalt. Hakkasid köitma rahvaluule ja elava kõnekeele rikkused, samuti vanad tekstid ja sõnaraamatud. Esikkogule tunnusliku pingsad kontrastid mahenesid ja luusesse ilmus meeltega haaratava maailma pilte (,,Udus" , ,,Kõrgel aknal").
sisaldasid inimest kui madalat ja alandlikku olendit, inimlikkust kui ideaalinimest, inimlikkust kui keskmist, teistega võrdset, inimest. Nagu põlvnemise puhulgi on kaheldav, et Jeesusel oleks olnud vajadust pidevalt oma inimeseks olemist teistele rõhutada. Suurim kriitika ilmneb Burketti selleteemalise peatüki lõpus, kus ta ütleb, et kõik need interpretatsioonid on pigem õpetlaste definitsioonid inimlikkusest, kui midagi Jeesusele isikuomast.7 Apokalüptiline ja messiaanlik käsitlus Need tõlgendused on seotud juba mainitud lõiguga Taanieli raamatust, mis kuulutab „Inimesepoja sarnase“ tulekut pilvedest ja kõikumatu riigi loomist, vihjeid pilvedest tulevale Inimese Pojale on ka evangeeliumites, näiteks Markusel (13:26). Seepärast on leitud, et Taanieli Inimese Poeg ja evangeeliumite Inimese Poeg on omavahel seotud ja seega võiks Jeesus Inimese Pojast kõneldes pidada silmas just Messiat.8
annaabi.ee 
