väga ebakindel ja Eesti kuulus jätkuvalt Nõukogude Liidu koosseisu. Perioodi lõpuks oli poliitiline iseseisvus küll käes, kuid stabiilsust veel ei olnud, sest kas või majandusalaseid õigusakte muudeti väga sageli. 2. 1994. – 2001. aastal alustanud ettevõtjad (216 intervjuud). Üleminek turumajandusele ja ümberorienteerumine uutele turgudele said läbi, seadusandlus stabiliseerus, ebakindlus tuleviku osas vähenes. 1. Isikuomaduselt ettevõtja ehk „ettevõtja tüüp“. Sellesse gruppi arvati isikud, kes eelkõige otsustasid hakata ettevõtjaks ja alles seejärel hakkasid otsima sobivat tegevusala ja äriideed. 2. Professionaalid. Selle grupi ettevõtjad rajasid ettevõtte tegevusalale, milles neil oli töökogemus, sageli oli neil selleks ka vastas haridus ning nad olid jõudnud kesk- või tippjuhi positsioonile. 3. Idee realiseerijad. Otsustavaks teguriks oli siin sobiva äriidee
........................ 7 Sissejuhatus Erivajadustel on kõigil üks ühine oluline joon: need on igaüks sügavalt individuaalsed, pole olemas üht keskmist erivajadust või universaalset viisi samalaadse erivajaduse rahuldamiseks. Siin tuleb igale lapsele läheneda eraldi ja isiklikult, lähtuda konkreetse isiku iseärasustest, loomuomadustest ja tarvidustest. [1] 2 Erivajadusega lapsed erinevad oma võimetelt, tasemelt ja isikuomaduselt teistest lastest sedavõrd, et nende vajadusi on raske rahuldada harjumuspärasel ja kergesti kättesaadaval viisil, neile spetsiaalselt kohandamata õpikeskkonnas. Erivajadusega laps on: füüsilise puudega laps, vaimse puudega laps, kõnepuude või – häiretega laps, psüühiliste või käitumuslike häiretega laps, füüsilise või vaimse arengupeetusega laps, suhtlemisraskustega laps, sagedaste tervisehäiretega laps, andekas laps, erineva keelelise ja kultuurilise taustaga laps. [2]