1700 algas Põhjasõda. Samas palgati Venemaale mitmeid asjatundjaid erinevatelt aladelt. Põhjasõda algas, aga kaotusega ning Peeter I alustas oma reformidega. Esmalt värvati uus sõjavägi nekrutitest. Uus relvastus saadi kui võeti kasutusele Uurali rauamaagivarud. Samuti rajati riidemanufaktuure. Tööjõuks kasutati pärisorjastatud talupoegi. Kuna kõik vajas raha loodi eraldi ametkond, mis mõtles välja uusi makse. Näiteks maksustati aknad ja korstnad. Hiljem asendati need isikumaksu pearahaga. Korraldati ka hingeloendusi. Ka valitsemiskorraldust muudeti. Venemaa jagati kubermangudeks. Bojaaride duuma asendati senatiga mis koosnes Peeter I oma sõpradest ja usaldusalustest. Senati kõrval tegutsesid ka kolleegiumid (ministeeriumid). Tähtsamad olid välisasjade, sõja- ja admiraliteedikolleegium. 1703. aastal alustas Peeter I Neeva jõe kaldale uue pealinna ehitamist. 1712. aastaks jõuti nii kaugele, et pealinn võidi Moskvast üle tuua
· Maatükk ilma sellel asuvate ehitiste, kuid koos kasvava metsaga 9. Maa maksutamishind väljendatakse kroonides ja ümmaradatakse maatüki(krundi) kohta ......... krooni täpsuseni 10. Kinnisvaramaks on · Hooneid ja muid rajatisi koormav püsiv maks, maa hinda ravestamata · Maad ja hooneid koos koormav püsiv maks 11. Maamaksu maksubaasist on välja arvatud · Kalmistute ja kirikute alunene maa · Rohumaa · Erastatud maa 12. Isikumaksu maksid · Kõik valla valla või linnaelanikud · 18-65 aastased valla või linnaelanikud · Kõik töötavad valla või linnaelanikud 13. Maksuhaldur teeb korralduse pangakonto aresti alt vabastada .............tööpäeva jooksul , arvatest maksuvõla tasumisest. 14. Maamaks laekub kohaliku · Omavalitsuse eelarvesse · Riigieelarvesse 15. Kohalikud maksud on: 16. Maksuhalduril on õigus teha maksuvõla sissenõudmiseks krediitiasutusele ettekirjutus
1700 algas Põhjasõda. Samas palgati Venemaale mitmeid asjatundjaid erinevatelt aladelt. Põhjasõda algas, aga kaotusega ning Peeter I alustas oma reformidega. Esmalt värvati uus sõjavägi nekrutitest. Uus relvastus saadi kui võeti kasutusele Uurali rauamaagivarud. Samuti rajati riidemanufaktuure. Tööjõuks kasutati pärisorjastatud talupoegi. Kuna kõik vajas raha loodi eraldi ametkond, mis mõtles välja uusi makse. Näiteks maksustati aknad ja korstnad. Hiljem asendati need isikumaksu – pearahaga. Korraldati ka hingeloendusi. Ka valitsemiskorraldust muudeti. Venemaa jagati kubermangudeks. Bojaaride duuma asendati senatiga mis koosnes Peeter I oma sõpradest ja usaldusalustest. Senati kõrval tegutsesid ka kolleegiumid (ministeeriumid). Tähtsamad olid välisasjade, sõja- ja admiraliteedikolleegium. 1703. aastal alustas Peeter I Neeva jõe kaldale uue pealinna ehitamist. 1712. aastaks jõuti nii kaugele, et pealinn võidi Moskvast üle tuua. Linna rajamisel võeti
tollimaks käibemaks Mõned riiklikud maksud võivad osaliselt KOV-le laekuda (füüsilise isiku tulumaksust 11,4% KOV-le, maamaks laekub 100% KOV-le). b. Kohalikud maksud ei laeku kunagi riigieelarvesse (mootorsõidukimaks) ja kehtestatakse KOV poolt oma haldusterritooriumil (isikumaks, müügimaks, paadimaks, reklaami- ja kuulutuste maks, teede sulgemise maks, mootorsõidukimaks, loomapidamismaks, lõbustusmaks). Meil ei ole olemas isikumaksu, müüjamaksu, paadimaksu. Lõbustusmaks tuleb sellepealt, kui keegi rendib mingi ürituse jaoks ruume või platsi. Seda maksu pole mitte kunagi kasutatud. Selleks tuleks kõik piletid omavalitsuses registreerida, tagada kontroll, et kõigil on piletid ja kas kõik piletid on ikka õiged. Seega läheb selle maksu administeerimine liiga kulukaks ja see ei tasu ennast ära, seega seda ei kasutata. Ka parkimistasu on kohalik maks. 4) Püsivuse järgi: a
annaabi.ee 
