Artiklis toob ta välja mitmeid fakte, mis ei näita eestlasi sellises valguses, kuid peaksid. Veidi teise nurga alt läheneb rahvusluse küsimusele Georg Kirsberg, kes kirjutab arvamusloos ,,Rahvale kuuluvad rahvusriigid ja nende eksistentsi alused" sellest, et rahvas peaks olema riigis kõrgeima võimu kandja, kuid viimasel ajal tundub, et ,,rahval puudub igasugune kontroll riigi tegevuse üle". Rahvusluse olulisuse temaatikat pisut teisest perspektiivist toetavad ka ajalookäsitlused ja isikulood, mille tegelased või kangelased on suurvõimude kuritegude alla kannatanud eestlased. Sisukas ja huvitav intervjuu kirjanik Ira Lemberiga toob muuhulgas välja, kuidas tema pere olukord Teise maailmasõja saabudes ja pärast seda halvenes. Ülevaatlik ajalookäsitlus Sõrve säärel toimunud lahingutest on kirjutatud eestlastest võitlejate vaatepunktist. Ajakirja number 3/2011 rõhutab eestlaste kannatusi ja eestlaseks olemist tugevalt, püüab lugejasse seda meelsust sisendada
kergemad. Kuna Kultuur ja Elu põhineb erakapitalil, siis võiks eeldada, et funktsioon ajakirja enda lähtepositsioonilt võiks olla kasumi teenimine, kuid kuna tegemist on üsna väikese lugejaskonnaga nissitootega, siis ei teeni väljaanne seda eesmärki. 12 7. SISU Ajakirjas Kultuur ja Elu ilmuvad artiklid võib sisu poolest tinglikult jagada nelja kategooriasse: isikulood, ajalooülevaated, arvamused ja lood kultuurisündmustest. Isikulugusid ilmub intervjuude, mälestus- ja portreelugude ning arvamustena. Samuti esineb lugusid inimeste elust ja saatusest ning üks lugu, mis näitab inimest läbi tema kunstkogu prisma. Ajakirja Kultuur ja Elu neljas analüüsitavas numbris on ilmunud järgmised intervjuud: ,,Filosoof Mart Raukas hinnatud poliitiline erak" (4/2010), ,,Jaan Tamm: ,,Uute hoonete
annaabi.ee 
