üleoleku osutus. Poeet on esmajoones võitjela, kes kõike ebapuhast ja võltsi ründab sõjaka ägedusega. ,,Söerikastaja" ajaluule on kirjutatud valdavalt aastail 1955 1958. Sotsiaalse löövuse nimel on autor kogust välja jätnud mõndagi, mis võinuks seda taotlust nõrgendada ning kõrvale juhtida pealkirjaga märgitud sihist. Söekaevandaja kujundis sisaldub raamatut läbiv juhtmotiiv puhtuse taotlus. Sastaks progressi teel on isikukultuslikud dogmad, silmakirjalikkus, roomamine, muganemine, kirjanduslik ja teduslik haltuura, bürokratism. Nende nähtuste rookimisel muutub Kross sarkastiliselt ajakonkreetseks. Rünnatavat nähtust iseloomustatakse põlastaates hüpeboliseeritud hajapiltides, et anda luuletuse lõpus positiivne deklaratsioon. Sõnastuses võidakse olla räme ja robustne. ,,Söerikastaja" intiimsem pool jäi raamatu ilmumisel suhteliselt arju, kuigi siin leidub küpseid, läbituntud luuletusi
Seda kasutas valitus õhutamaks Rahamäe vastaseid meeleolusid nii kogudustes kui kiriku kõrgemates juhtkondades. Vabariigi valitsus võttis kiriku oma ,,hooldusele". Hooldajaks sai üks peamisi sisetülide õhutajaid (Jaak Varik?). Tema tegevusaeg jäi lühikeseks. Dets 39 luteri kirikule uus piiskop, valitsusele ebameeldiv isik TÜ endine rektor J. Kõpp. Seda tasalülitamiste nimekirja võiks jätkata veel pikalt. Selgemalt kerkisid esile isikukultuslikud elemendid. See kasvas välja juhiprintsiibist, mida propageeriti. Vaikiv olek + legaliseeritud autoritaarsuse aastad lõhestasid eesti ühiskonda. Pm võb rahva 30 aastate lõpuks jagada 3 gruppi 1) kehtiva riigikorra toetajad (nende hulgas samuti vähemalt2 selgelt eristuvat kihti: ühed ausalt veendunud, et selliseid ümberkorraldusi nagu tehtud, oligi vaja. Teine kiht karjäristid nägid võimalust oma isiklikule heaolule kaasa aidata)
annaabi.ee 
