jrjest preemiaid ja aunimetusi. Repressioonidest jid sna puutumata ka Villem Kapp ja Gustav Ernesaks. Tuudur Vettik (18981982) Riho Pts (18991977) Evald Aav (19001939) Eduard Oja (19051950) Eduard Tubin (19051982) Gustav Ernesaks (19081993) Eugen Kapp (19081996) Villem Kapp (19131964) Heliloojate IV plvkond (sndinud 1920-1945) 1950. aastate teisel poolel algas eesti muusikas tusuperiood. Prast Stalini surma 1953. aastal oli ideoloogiline surve hakanud jrk-jrgult nrgenema, tema isikukultusesse hakati suhtuma kriitiliselt. 1956. aastal misteti see ametlikult hukka. Samal ajal astus esile uus eesti heliloojate plvkond. Selle tuumiku moodustasid Eino Tamberg, Veljo Tormis, Jaan Rts, alles lipilane Arvo Prt ja teistest tunduvalt noorem, kuid varakult silma paistnud Kuldar Sink. Uue plvkonna uhkeks lbimurdeteoseks sai Tambergi rtmierk Concerto grosso (1956). Jrk-jrgult veti kasutusele mitmed 20. sajandi kompositsioonitehnikad, mis olid Eestis siiani olnud kas tundmatud vi lausa keelatud
Ilma loata sai Saaremaale sõita, mereranda minna jne- on meenutatud helgelt. Ka see pidu ei kestnud kaua, 53 a okt-s, kui Beria oli maha võetud ja valmistuti tema hukkamiseks, enamik režiimseid piirkondi ja piiritsoone taastati. Suuresti jäid piirangud, ka Eestis, kuni 80ndate keskpaigani püsima. Nn uus rahvapoliitika L.Beria tegevuse tasalülitamine 21.loeng- 23.apr Oluline küsimus oli ka küsimus suhtumisest isikukultusesse, Stalini pärandisse- oluline küsimus, kuna tavaarusaama järgi ja kirjanduse järgi tänase päevani kõneletakse sellest, et isikukultuse päevakorda tõstataja oli Nikita Hruštšov, tuli päevakorrale NLKP 20.kongressiga. Olulisem on Stalini surma järgse aja juures see, et tegelikult I korda isikukultuse küsimuse tõstatas Georgi Malenkov juba 1953 märtsis, vahetult pärast Stalini surma. Oli ka kavas korraldada eraldi NLKP
annaabi.ee 
