maksu, mis on partei peamine sissetulekuallikas. Samuti on massipartei ühe kindla sotsiaalse klassi huvide realiseerija. Kui kaadripartei on loodud seestpoolt, siis massipartei just väljastpoolt. Laia-haardeparteid tekkisid eelkõige üldise valimisõiguse ja heaoluriigi tekkimise ning meedia- ja kom-munikatsioonirevolutsiooni tõttu. Nende eesmärk on pääseda võimule, võites valimised. Neile ei ole nii tähtis ideoloogia, vaid poliitikat ja kampaaniat luuakse eelkõige isikukeskselt ning samuti on raha roll kõrge. Kartellipartei tekkis just laiahaardepartei tõttu, sest nähti, kui laiali on vajunud ideoloogiad ning samuti oli riik parteide peamine ressursiallikas. Poliitika muutus elukutseliseks, enam ei olnud oluline rahva huvide elluviimine. Kartellipartei puhul moodustavad parteiliidrid kartelli, võim on eelkõige ressusrss ning otsuste langetamine on väga oluline. Samuti kasutatakse üha enam kommunikatsioonikanaleid, PR firmasid ja spin doctor’eid.
Olulised küsimused monarhivõim ja selle piiramine, Inglismaa sõltumatus (algselt Prantsusmaast, seejärel eraldamine Rooma paavsti alt, religiooni- ja usuteemad, seda eriti 17.saj, vt seoseid parlamendidokumentidega), poliitiliste parteide kujunemine, peaministri institutsiooni ümber kujunev täidesaatev võim, parteidele konkurentsi pakkumine, tugeva peaministri inst. kujunemine ja võimalus valitseda parteiüleselt ja isikukeskselt. Parlamendi areng al 14.saj esimesed parlamendiaktid sellest ajast, erinevad monarhi korraldustest, st esimesed opositsioonilised vaated. Jagunemine kahte kotta (lords and commons). 17.sajandil kaks parlamendile tuginevat osapoolt, seotud parlamendi jagunemisega kuningavõimu pool ja vastu viigid (liberaalid, antimonarhistlikud, sõimusõna hobusevargad lol) vs toorid (kuningavõimu pooldajad, konservatiivid).
annaabi.ee 
