Vabariigi Presidendi või Vabariigi Valitsuse ettepanekul oma koosseisu häälteenamusega välja kuulutada erakorralise seisukorra kogu riigis, kuid kõige kauem kolmeks kuuks (PS §129) • Eesti põhiseaduslikku korda ähvardav oht võib tuleneda: 1) Eesti põhiseadusliku korra vägivaldse kukutamise katsest; 2) terroristlikust tegevusest; 3) vägivallaga seotud kollektiivsest surveaktsioonist; 4) ulatuslikust vägivallaga seotud isikugruppide vahelisest konfliktist; 5) Eesti Vabariigi mõne paikkonna vägivaldsest isoleerimisest; 6) vägivallaga seotud pikaajalistest massilistest korratustest (ErSS § 3) Põhiõiguste piiramine erakorralise või sõjaseisukorra ajal (PS §130) • Erakorralise või sõjaseisukorra ajal võib riigi julgeoleku ja avaliku korra huvides seadusega ettenähtud juhtudel ja korras piirata isikute õigusi ja vabadusi ning panna neile kohustusi.
Erakorralise seisukorra seadus täpsustab -- erakorralise seisukorra võib välja kuulutada, kui põhiseaduslikku korda ähvardavat ohtu pole võimalik kõrvaldada selles seaduses nimetatud abinõusid rakendades. Selle seaduse kohaselt võib põhiseaduslikku korda ähvardav oht tuleneda: 1.katsest vägivaldselt kukutada põhiseaduslikku korda 2.terroristlikust tegevusest 3.vägivallaga seotud kollektiivsetest surveaktsioonidest 4.ulatuslikust vägivallaga seotud isikugruppide vahelisest konfliktist 5.Eesti mõne paikkonna vägivaldsest isoleerimisest Põhiseaduslikku korda ähvardavast ohust peavad riigiasutused ning linna- ja vallavalitsused viivitamatult teatama presidendile, peaministrile ja kaitseväe juhatajale. President peab kohe pärast seda kokku kutsuma Riigikaitse Nõukogu, kes annab presidendile arvamusi ja teeb talle ettepanekuid. President või valitsus võib enne erakorralise seisukorra väljakuulutamist nõuda põhiseaduslikku korda
langetamist ära kuulata väikesaare üldkogu arvamus. Üldkogule kutsutakse kõik saarel alaliselt elavad täisealised hääleõiguslikud isikud. 5. Volikogu liikme suhtes kehtib vabamandaadi printsiip. KOKS §-s 17 lg 2, mille kohaselt volikogu liige juhindub seaduses, valla või linna õigusaktidest ning valla- või linnaelanike vajadustest ning huvidest. Vaba mandaadi kehtivus KOV tasandil tuleneb ka PS demokraatiaprintsiibist ja KOV olemusest PS-s. Üksikute isikugruppide demokraatlik staatus KOV demokraatlik dimensioon väljendub eelkõige PS § 156 lg-s 1, mis sätestab: ,,Kohaliku omavalitsuse esinduskoguks on volikogu, kes valitakse vabadel valimistel neljaks aastaks. Valimised on üldised, ühetaolised ja otsesed. Hääletamine on salajane." Seda KOV iseloomujoont rõhutatakse ka KOKS-s (§ 2 lg-d 1 ja 2 p 2) ja KOVVS-s (§ 1 lg 1). Seega on KOV-d demokraatliku riigikorralduse aluseks
annaabi.ee 
