Nagu elust ikka ei puudu nali, pidu, armastus ega raskus ja ebaõnn. Algab sellega, kui noor Raimond ennast avastab ning saab aru et on muusikuks loodud. Noor kena poiss, ei joo, ei suitseta. Ta kirjutas väga paljuid laule koheselt. Ühes Pärnu lokaalis hakkab tuntust koguma noor helilooja, kes lennutab klaverilt tuulde romantilisi meeloodiaid. Tema tärkavat andekust toetavad hoolitsev ema, kena väliseestlane Alice ja teised muusikud, lokaalitöötajad ning mõned mõjuvõimsad isikudki. Inimestele ta väga meeldis tema looming. Kõik muutus siis kui ta sõtta läks 1941 aastal ning ta muutus teistsuguseks inimeseks. Hakkas jooma, suitsetama. Üle Venemaa oli ta kuulus laulja ning helilooja. Pärast sõda kui ta tagasi kodumaale tuli, siis oli ta juba täielik joodik ja inimesed rääkisid temast taga. Ta abiellus Evaga. Eva oli see kellega ta kõrtsus olles tutvus kui vedas poistega kihla, et abiellub esimese naisega, kes siia kõrtsi sisse astub
Eestis on seda päeva vähesel määral tähistatud nendel Lõuna-Eesti aladel, millel on kokkupuuteala Lätiga. Lätis asendab käädripäev eestlaste madisepäeva, mida Lätis ei tunta. (http://et.wikipedia.org/wiki/K%C3%A4%C3%A4drip%C3%A4ev) PAASTUMAARJAPÄEV - 25. märts. Paastumaarjapäeva teemaks on ingel Gabrieli ilmumine neitsi Maarjale, et kuulutada Jeesuse sündimisest. Sellest tuleb ka püha nimi. Maarja saadud tõotuses avaldub Jumala armu kogu rikkus. Nagu paljud Vana Testamendi isikudki, annab Maarja end tervikuna Jumala käsutusse. Ta teeb seda teadlikult ja väljendab oma nõusolekut: „Vaata, siin on Issanda teenija, sündigu mulle Sinu sõna järgi!” Maarjapäevade reas on tähistatud ka Maarja külaskäigupäeva (varem 2. juuli, kalendrireformi järel 31. mai), mille piibellikuks aluseks on Maarja külaskäik Ristija Johannese ema Eliisabeti juurde (Lk1:36–55). Kuna selle püha eraldi tähistamine ei ole meie
annaabi.ee 
