kõrvalejäetuna ja võivad sooritada ka enesetappe. Koolivägivalla kohta on kõigil veel palju õppida, selleks et see lõppeks peavad tegema õpilased, õpetajad ja vanemad koostööd et luua sõbralikku keskkonda. Selleks, et koolivägivald lõppeks peavad õpilased austama teisi inimesi, oskama avaldada oma arvamust, teadma oma õigust teistest erineda ja saama tähelepanu võrdselt. Koolivägivald on kuritegu, sest see on isiksusevastane tegu. 7 6.0 Kokkuvõte Koolivägivald on laialdaselt levinud probleem. Inimesed suhtuvad sellesse probleemi erinevatelt. Esimeses artiklis on välja toodud koolivägivalla tunnused ja põhjused ning mõningad lahendused. Tunnused ja põhjused on igas artiklis samad, kuid see kelle süü see on ja kes peaks seda lahendama, on inimeste arusaamade kohalt erinev. Teises artiklis
See tuleneb inimeste põhiseaduslikust õigusest isikupuutumatusele (Eesti Põhiseadus §20) ja vabale eneseteostusele (Eesti Põhiseadus §19). Vägistamine kahjustab mitte ainult ohvri füüsilist vaid ka vaimset tervist, kuna on kehaline rünne, mis tekitab hirmu, alandust jm negatiivseid emotsioone, kusjuures välistatud ei ole kehavigastuse või psüühikahäire tekkimine. Seepärast olen ma arvamusel, et vägistamine on praeguses infotehnoloogilises ajastuses kõige rängem ja hullem isiksusevastane kuritegu, mis üldse olla saab. Enamus vägistamisi pannakse toime poiste ja meeste poolt tüdrukute ja naiste vastu. USA andmetel moodustavad naiste poolt toime pandud vägistamised kuni 5%, meeste poolt toimepandud vägistamised moodustavad keskmiselt 98%. Kahjuks ei ole Eestis selle kohast uurimust veel tehtud. Selle uuritava ala lünklikus ei olene mitte ainult ebapädevates riigitöötajatest ja töötajaskonna puudulikkuses ning kvalifikatsiooni puudumisest, vaid asi
vastandlikkusest. Rääkides arhailisest õigusest võime rääkida kahest aspektist: arhailise õiguse algsest etapist mille kohta kasutatakse sünonüüme sugukondlik õigus, riigieelne õigus, teine aspekt on erilise mõttemaailma õigus, kasutatakse sünonüümina traditsiooniline õigus. Traditsiooniline õigus. Et mõista arhailist õigust tuleb eelkõige mõista mõttemaailma erinevust. N: talu põletamine nüüdisõiguses on varavastane kuritegu, arhailises õiguses aga isiksusevastane. Mõistmise muudab raskeks eelkõige see, et puuduvad vahetud allikad sellega tutvumiseks. Ei ole põhjust rääkida arhailisest õigusest kui modernse õiguse mingist varasemast vormist. Arhailisele kultuurile on iseloomulik õiguse, usu ja moraali ühesusest, erinevalt neid ei käsitleta, valitsevaks on ühtne normistik. Esmane usu ja õiguse eraldumine toimub antiik Kreekas ja antiikroomas. Õigus ja moraal eristuvad aga alles Kanti ajal. Arhailist õigust iseloomustab ka stabiilsus, puudub
annaabi.ee 
