tähenduses. See tähendab, et fundamentalismiks peetakse seda, mida konkreetne skaala mõõdab. Erinevad skaalad võivad anda erinevaid tulemusi ja puudutada erinevaid nüansse. 21) Fundamentalisti käitumisviisid Üheks suureks küsimuseks religioonipsühholoogide jaoks on olnud see, kas fundamentalistid on teatud kindlat tüüpi isiksused või mitte. On ebaadekvaatne väita, et fundamentalistid on rigiidsed ja võimukad inimesed. Paraku pole fundamentalistliku ellusuhtumisega inimeste isiksuseuuringud andnud üheselt mõistetavaid tulemusi. Uuringud näitavad, et fundamentalistide seas on väga erinevate isiksusejoontega inimesi. See tulemus viitab asjaolule, et fundamentalism pole mitte sügavalt isiksuslik, vaid pigem õpitud nähtus. Sama tulemuseni on jõutud ka näiteks äärmuslike usuliikumiste uurimisel, kus on tõdetud, et ühe teiste jaoks äärmusliku ja kummalises usuliikumisega võivad liituda erinevad isiksused, kellel on erinev haridustase ja sotsiaalne staatus
edu ennustavad tegurid (IQ, keskkond, psüühiline seisund, vanemate ha- ridustase) ei ennustanud edu olümpiaadil. Siinkohal peab selgituseks ütle- ma, et olümpiaadide lõppvoorudest osavõtuks on õpilased pidanud läbima eelvaliku varasemate olümpiaadivoorude kaudu ja seetõttu on lõppvoorus osalejate IQ-tase Eesti laste keskmisest vähemalt ühe standardhälbe võrra kõrgem. Heade olümpiaaditulemuste saavutamisel olid pigem määravaks just isiksuslikud faktorid. Nüüdisaegsed isiksuseuuringud on välja sõelunud viis põhisuundu- must (seadumust), kuidas inimene reageerib ümbritsevale keskkonnale. See nn Big Five ehk Suur Viisik on järgmine: • neurootilisus – seadumus negatiivsete emotsioonide (hirm, kurbus, viha, süü jms) kogemiseks, soodumus depressiooniks, võimetus kont- rollida oma impulsse pingelistes ja kriitilistes olukordades; 56 Andekate isiksuslikud eripärad • ekstravertsus – seadumus, mida iseloomustavad sellised märksõnad
annaabi.ee 
