Carl Gustav Jung sotsiaalfilosoofia 9.03.2012 TALLINN 1 C. G Jung • Elas 1875- 1961; • Šveitsi psühhiaater; • Tugines oma isiksuseteoorias kogemustele haigetega; • Sai mõjutusi S. Freudist, hiljem eemaldus temast; 9.03.2012 TALLINN 2 Isiksusekonteptsioon •Jung kombineeris teleoloogiat kausaalsusega – ehk kõik, mis juhtub, juhtub mingi põhjusega; •Teleoloogia – õpetus, mille järgi kõik areneb ettemääratud eesmärgi kohaselt. •Kausaalsus – põhjuslik • Inimese käitumise ja mõtlemise tingib individuaalsus
olulisim osa on EGO. · Vari isiksuse need aspektid, mille lähemast tundmaõppimisest oleme mingil põhjusel hoidunud ehk loomuse tumedam pool. Mõtlematu tegutsemine tekitab sinus varju. Kui õnnestuks näha oma varju, muutuksime immuunseks moraalse ja vaimse nakkuse ja laimu suhtes. MINA vastasspool. Kehastab neid omadusi,mis meile teistes inimestes kõige vähem meeldib. · Suurim panus Jungi isiksuseteoorias on tüpoloogia. Viisid, kuidas indiviidid harjumuspäraselt reageerivad maailmale: - introversioon energia tuleb seestpoolt, vajadus üksilduse järele, nad pole hüljatud, vaid see nende isiklik valik. Sõpru vähe, aga olemasolevad suhted tugevad. - ekstraversioon koosneb välistest objektidest, objektiivsed faktid ja juhtumid, vajavad suhtlemist, kohanemine väga hea, loovad kiiresti sõprussuhteid.
Paljud vabakoolid kasutavad Rogersi psühholoogia ideid, mille hulka kuulub ka koolis hinnete mitte panemine. See on siiski osutunud suhteliselt ebaefektiivseks. See ei suuda veel piisavalt last motiveerida. Hea sõna, kiitus ei motiveeri. Teine asi on see, et vahel on ka teraapias mõistlik otse öelda, mida inimesel tuleks teha. Ei ole ühte retsepti, mis kõigi jaoks hea on. Mõnele sobib just selline otsene ütlemine. Rogersi põhimõisted isiksuseteoorias Kogemuseväli Igal inimesel on olemas ja inimesed kasutavad seda iseeneda määratlemiseks. See on unkaalne, kordumatu ja talle omane. Kogemustevälja kuuluvad kõik need hetked, mis inimeses toimub ja mida ta on võimeline teadvustama (tajud, aistingud). See ei tähenda, et ta kõike teadvustab, aga ta oleks võimeline, kui ta sellele tähelepanu juhiks. Kogemuseväli on alati piiratud nii bioloogiliselt kui ka psühholoogiliselt
annaabi.ee 
